Sündmused

13.03 vene keele olümpiaadi lõppvoor Tartus. Registreerimine lõpeb 6.3 kell 14.

Peaasi.ee kutsub haridusasutusi osalema vaimse tervise vitamiinikuuris 1. märtsini saavad koolid ja lasteaiad registreeruda Peaasi.ee viienädalasele vaimse tervise vitamiinikuurile. Igal nädalal keskendutakse ühele vaimse tervise vitamiinile ja jagatakse soovitusi, kuidas nende abil vaimset tervist tugevdada ja vaimse tervise tasakaalu parandada. Viis vaimse tervise vitamiini on puhkus ja hea uni, tasakaalustatud toitumine, liikumine, meeldivate emotsioonide kogemine ja head suhted. „Vaimse tervise hoidmiseks saab igaüks palju ära teha. Lasteaia- ja kooliõpetajatel on selles oluline roll, et luua mõnus ja turvaline keskkond, kus vaimsest tervisest rääkida, koos arutada ja katsetada vaimse tervise hoidmise nippe,“ rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Vitamiinikuurile saab…

13.03.2023 kell 13–15 veebiseminar: Alushariduse ettevõtlikkuse ja rahatarkuse õppematerjali „Vinks-Vonks 2 julgeb ja proovib“ tutvustus. Lisainfo ja registreerumine Alusharidusele mõeldud ettevõtluspädevust ja rahatarkust lõimiva materjali II osa tutvustus | Juhan – täienduskoolituste infosüsteem

LOOVTÖÖDE KONKURSS teemadel „Andekus minu silme läbi“, „Tulevikukool“ või „Eesti olümpiaadimedali kujundus“ 14.03 Tööde esitamise tähtaeg. Osalema on oodatud kõik 1.–12. klasside õpilased. Peaauhinnaks e-tõukeratas ÄIKE! Juhendiga saab tutvuda teaduskooli kodulehel https://teaduskool.ut.ee/et/loovtoode-konkurss Auhinnad antakse üle NOORTEFOORUMIL, 13.04.2023 Tartu Ülikooli Raamatukogus.

14.märts ‒ üle Eesti tähistatakse emakeelepäeva, e-etteütlus Vikerraadios. Algselt ühekordse projektina mõeldud ettevõtmine toimub 2023. aastal juba 16. korda, Vikerraadio e-etteütlusest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. Järjekorras juba 16. korda toimuva e-etteütluse tekst on inspireeritud noorte laulu- ja tantsupeost, aga ka liikumisaastast ja Artur Alliksaarest. Vikerraadio kutsub kõiki 14. märtsil tähistama e-etteütlusega emakeelepäeva. Osalema on oodatud koolid, organisatsioonid, üksikisikud ja kindlasti ka kõik laulu- ja tantsupeolised, kes saavad end etteütluse lehel eraldi ära märkida. E-etteütluse päeval, 14. märtsil kell 10.25 loetakse raadioeetris ette e-etteütluse tekst, mis tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Etteütluse aken aktiveerub kell 10…

Emakeelepäeva konverents „Tunnete keel ja tehnoloogia“ 14. märts kella 11–14 RaRa väike maja, Narva mnt 11 Konverents toimub rahvusraamatukogu väikeses majas (Narva mnt 11), sündmuse otseülekannet saab jälgida rahvusraamatukogu Youtube’i ja Facebooki lehel. Sündmus salvestatakse ja seda saab hiljem vaadata rahvusraamatukogu Youtube’i lehel. Kui soovite konverentsist osa saada, palume teil registreeruda. Jälgi otseülekannet https://www.youtube.com/watch?v=4zYl-k-zhAo Otseülekande juures on viipekeelne tõlge. Lüürikute ja füüsikute vastandamise mõte on üsna vana. Aga päris nõnda ei ole, et suhtlemise skaala ühes otsas on romantilised armastajad ja teises otsas tehnokraadid. Puutepunkte on palju, elu koosnebki kohtumistest. Et kohtuda ja kõnelda, on vaja keelt. Ühist keelt. Nii…

Emakeelepäeval räägitakse Tartu Ülikoolis kaasavast keelepoliitikast ja eesti keele õppimisest ning antakse üle ülikooli keeleteo auhind 14. märtsil kell 13 oodatakse ülikoolipere liikmeid ja keelehuvilisi ülikooli aulasse emakeelepäevale, kus esinevad eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang, keelepoliitika teadur Kerttu Rozenvalde ning magistriõppekava „Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine“ programmijuht Tomáš Pavelka. Seejärel annab rektor Virve-Anneli Vihmanile ja tema töörühmale üle Tartu Ülikooli keeleteo auhinna. Otseülekannet saab jälgida UTTV-st ja hiljem on võimalik üritust järelvaadata. Tänavusel emakeelepäeval on tähelepanu keskmes eesti keele õppimine. Birute Klaas-Lang ja Kerttu Rozenvalde peavad ettekande „Kuidas jõuda Tartu Ülikoolis kaasava keelepoliitikani?“, milles käsitlevad ülikoolis korraldatud uuringut Tartu Ülikooli keele ja…

Emakeelepäev ja Gustav Suitsu nimelise luulepreemia üleandmine Eesti Kirjandusmuuseumis 14. märtsil 14. märtsil algusega kell 15.00 tähistab kirjandusmuuseum koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega emakeelepäeva, mis seekord on pühendatud kahele tähelepanuväärsele, omas kultuuris suure tähtsusega kirjanikule, emakeele ja emakeelse kirjasõna arendajale Lydia Koidulale (1843–1886) ja Lesja Ukrajinkale (1871–1913). Ettekandega esinevad Kristi Metste „Lydia Koidulast ja muusikast“ ja Olha Petrovõtš „Lesja Ukrajinka: A Wonder Woman of Ukrainian Literature“. Näitleja Katrin Pärn esitab Koidula ja Ukrajinka luuletusi ning muusikud Inna Lisnjak ja Helen Kõmmus esitavad poetesside tekstidele loodud laule. Traditsiooniliselt kuulutatakse emakeelepäeval välja Gustav Suitsu nimelise luulepreemia laureaat. Gustav Suitsu nimelist luulepreemiat annab alates…

EMTA suures saalis toimub sel nädalal kaks Ukrainale pühendatud heategevuskontserti 14. märtsil ja 16. märtsil leiavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud kontserti. Sündmused on tasuta, kuid piletimüügi keskkonnas on võimalik ise määrata sobiv toetussumma, mis antakse üle Ukraina Kultuurikeskusele. Esimene kontsert toimub 14. märtsil kell 18.00 koostöös Ukraina suursaatkonnaga. Lavale astuvad Kiievis sündinud muusikud Yevgeniy Kostrytskyy (viiul, Ukraina) ja Sasha Grynyuk (klaver, Ukraina/UK), kes esitavad Dvořáki, Chopini, Elgari, Silvestrovi ja Skoriki loomingut. Yevgeniy Kostrytskyy on võitnud mitmeid konkursse, sh Pierre Lantierre rahvusvaheline viiuli ja kammermuusika konkurss ning Petar Konjovići nim rahvusvaheline kammermuusika…

Eesti keele teise keelena olümpiaad 2023 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Lõppvoor toimub  15.03.2023. Olümpiaad toimub igal aastal, seda  korraldavad Tartu ja Tallinna Ülikool vaheldumisi. Olümpiaadil osalevad 9.-12. klasside õpilased kahes vanuserühmas. Eelvoorus tuleb kirjutada iseseisev töö, lõppvooru kutsutakse 40 paremat. Olümpiaadi eelvooru tööde esitamise tähtaeg oli 15. jaanuar 2023 (mare.kitsnik@ut.ee). Lõppvoor toimub 15. märtsil 2023 Tartu Ülikoolis. Registreerimine lõpeb 08.03 kell 14.

Noorte tervisekonverents Tartu Descartes’i Koolis toimub 29. märtsil 2023 kell 10 noorte tervisekonverents „Lendan tervelt ellu 2”. Tervisekonverentsi korraldab Descartes’i kool, kes käesoleval kevadel tähistab oma 30 tegevusaastat tervist edendava koolina.  „Peame Tervist Edendava Koolina oluliseks noorte tervise eest hoolitsemist ning nende tervislike eluviiside kujundamist. Meie eesmärk on kutsuda noori aktiivselt kaasa mõtlema ning praktilistes töötubades tegutsema.,“ sõnas kooli tervisekomisjoni juht Kaja Kivisikk. Ettekannetega esinevad Brit Mesipuu, Harald Lepsik ja Jaan Aru, kes räägivad vaimsest ja füüsilisest tervisest. Lisaks selgitatakse ka, kuidas tulemuslikult õppida ja oma aega planeerida ning kui oluline on puhkamine ja „akude laadimine“. Ürituse teise poole sisustavad praktilise suunitlusega…

Konverents „Loomingu sajand” 27. aprillil Eesti Teaduste Akadeemia saalis (eelregistreerimisega). 11.00   Vabariigi presidendi tervitus Kirjanike Liidu esimehe tervitus Konverentsi avamine 11.30   Paul-Eerik Rummo, Raivo Tafenau – Rapsoodia 23…. 23 11.50   Tiit Hennoste – Looming ja lööming. Loomingu vaim ja võim 12.10   Mart Velsker – Loomingu esimene lehekülg Kohvipaus 12.50   Sirje Olesk – Stalinlik Looming 13.10   Marin Laak – Jälgi „piiritagusest” eesti kirjandusest Loomingus 13.30   Elle-Mari Talivee – Minu lapsepõlve Looming 13.50   Postmargi esitlus VAHEAEG 14.40   Hasso Krull – Igavene inimene on surnud: humanism, nihilism ja negatiivne dialektika „Tõe ja õiguse” 2. osas 15.00   Ave Taavet – Alkeemilisi aspekte Teet Kallase…

Onkoloogia professor Jana Jaal räägib inauguratsiooniloengul, kuidas vähist võitu saada  Neljapäeval, 27. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli onkoloogia professor Jana Jaal ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas vähki saab võita?“. Loengul annab professor ülevaate praegustest probleemidest ja võimalikest lahendustest, mille abil oleks võimalik vähiravi tulemusi märkimisväärselt parandada.   Nii nagu mujal maailmas kasvab ka Eestis pidevalt inimeste hulk, kes saavad mingis eluetapis pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Kui 2000. aastal diagnoositi pahaloomuline kasvaja 6033-l Eesti elanikul, siis 2019. aastal sai sellise diagnoosi juba 8891 inimest. Hinnangute kohaselt suureneb vähijuhtude absoluutarv 2030. aastaks 11 000-ni, tingituna ühelt poolt rahvastiku vananemisest, teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite mõjust….