Sirje Pärismaa
-
Õpetajate palganumbrit valitsusleppes pole
Ehkki eelmise nädala Õpetajate Lehes kinnitasid koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esindajad üksmeelselt, et õpetajate palk peaks olema aastaks 2019 120% Eesti keskmisest, pole valitsusleppes konkreetseid arve. Lubatakse tõsta avaliku sektori palku, sealhulgas haridustöötajatel, kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ühiskonnas.
Kuidas tegutseb Eesti haridustöötajate liit (EHL), kes saatis erakondadele märgukirja, nõudes õpetajatele Eesti keskmisest 50% kõrgemat palka? Kas nüüd tuleb streik?
Reemo Voltri,…
2 minutit4 kommentaari -
21. sajandi õpetajast ikka veel tulevikuvaates
Maailma parima haridusega riikide viiendal tippkohtumisel Kanadas Banffis jõuti kõnelustega 21. sajandi klassiruumi: arutleti õpetajate liidrirolli, koostöö ja innovatsiooni üle ning küsiti, mida teha teisiti, et ühiskond õpetajat senisest rohkem väärtustaks.
Õpetajakutse tippkohtumise kutsus 2011. aastal ellu USA, et saada maailma edukatelt haridusmaadelt ideid, kuidas oma hariduselu paremaks muuta. OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldatavale suurüritusele kutsutakse PISA testide põhjal,…
8 minutit -
Tartu ülikool oli nädal aega Tallinnas
Täna pannakse väitlusega „Kas paks mees on ilus mees?” punkt esmaspäeval, 6. aprillil alanud Tartu ülikooli nädalale Tallinnas, kus iga päev pakkusid TÜ õppejõud ja eksperdid eri sihtrühmadele loenguid ja seminare.
Sarnaselt eelnevate aastatega oli ka tänavu üks päev pühendatud õpetajatele. 9. aprillil toimus TÜ Tallinna esinduses Teatri väljakul kolm loengut.
Teaduskooli direktor Viire Sepp arutles andekuse kui erivajaduse üle, haridustehnoloogia…
2 minutit -
See aasta tuleb õpilasteaduse kuu aprill teisiti
Kevad tuleb meie teadushimulisele rahvale teisiti – neljateistkümnendat korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile pannakse punkt senisest vägevamalt. 24. ja 25. aprillil leiab Tallinnas energia avastuskeskuses aset õpilaste teadusfestival.
Festivalil esinevad stendiettekannetega tänavuse konkursi 80 parimat. Neid hindab žürii ning valitakse välja nii riiklike auhindade saajad kui jagatakse ka tavapärasest rohkem eriauhindasid. Külastajatel on võimalus plakateid hinnata ning…
7 minutit -
Õpetaja palk olgu 1,5 Eesti keskmist, nõuab ametiühing
Haridustöötajate liit on saatnud loodavale valitsusele märgukirja, millest nähtub: hariduselu kitsaskohti ei lahenda enam kosmeetiliste parandustega, vaja on kindlat pikka plaani ja resoluutset lähenemist ning õpetaja palgaks olgu poolteist Eesti keskmist.
Ehkki aastatel 2000–2012 kasvas Eesti õpetajate keskmine töötasu OECD indikaatorite järgi teiste riikidega võrreldes kõige rohkem, üle 130 protsendi, pole meil põhjust hõisata. Teiste sabas sörgime…
9 minutit -
Eesti kutsuti taas Kanadasse õpetajakutse tippkohtumisele
29. ja 30. märtsil Kanadas Banffis toimunud viiendal rahvusvahelisel õpetajakutse tippkohtumisel, kuhu kutsutakse PISA testide põhjal maailma parima haridusega riigid, oli taas kohal ka Eesti.
Seekord arutati OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldataval suurüritusel, kuidas toetada haridustöötajate juhioskuste arengut ja innovatsiooni 21. sajandi klassiruumis, samuti õpetajate väärtustamist ja enesetõhusust.
Eesti delegatsiooni kuulusid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets,…
2 minutit -
Eestluse oaas Helsingi äärelinnas
Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli nimes ei viita miski Eestile. Ometi käib siin 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe ja kooli 700 lapsest 121 on eestlased.
Latokartano kooli fuajees tervitavad meid pearättidega islamineiud. Multikultuurses Soomes pole tavatu kuulda soome keelt tõmmu nahavärviga inimeste suust. Neljandiku Latokartano kooli õpilastest moodustavad aga eesti lapsed.
Õpetaja Silja Aavik juhatab meid sisse „Yrttimaa” kirja kandvast uksest….
7 minutit -
Õpetaja, tunne ja suurenda oma mõju!
Tartu linnavalitsuse haridusosakond korraldas koolivaheajal „Tulukese” projekti käigus õpetajatele motivatsioonikonverentsi, kus uuriti õpitulemuste mõjureid, et oma töös paremini mõista halbade õpitulemuste, vähese koolimeeldivuse ja väljakutsuva käitumise tagamaid.
Kui tavaliselt soovitatakse konverentsi eel nutiseadmed välja lülitada, siis seekord palus päevajuht Kadri Ugur Dorpati konverentsikeskusse saabunuil hoopis telefonid välja võtta, minna aadressile https://respond.cc ja soojenduseks vastata esimesele küsimusele. See nõudis õpilaste saavutusi…
6 minutit -
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud lapsed kooliõuedele. Suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid paraku koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides.
Hoopis teine pilt avaneb aga Soomes: pikkadel vahetundidel on kõik lapsed väljas. Nii pakase kui ka palavaga. Ja kooliuksed on kinni, et keegi tuppa tagasi ei lipsaks. Ega nad tahagi. Kooliõuedel on palliplatsid ja mängijaid jagub. Või jalutatakse…
4 minutit -
Lasteaiast otse ülikooli
Kakskümmend neli aastat lasteaias rendipinnal tegutsenud Tartu Waldorfgümnaasium sai mullu sügisel hakkama tõelise julgustükiga – ostis endale päris oma kodu, maaülikooli endise peahoone. Esimene talv esinduslikus sammastega majas Tartu piiril on seljataga.
Sisseelamine on läinud valutult, meie rõõmuks oli ka talv pehme, lausub kooli juhataja Triin Iva. Üle oleks elatud ka pakasega kaasnev suurem küttearve, mis oli kirjas äriplaanis pangalaenu saamiseks. 960 000 eurot…
6 minutit -
Emakeelepäev tõi Latokartano kooli suursaadiku
Soome Eesti saatkonna töötajad eesotsas suursaadik Margus Laidrega külastasid emakeelepäeva puhul Latokartano põhikooli, kus soome-eesti kakskeelsetes klassides õpib 121 eesti last.
Tere, mina olen Margus ja esindan siin Soomes Eestit, tervitas Laidre järjestikku kõiki Latokartanos õppivaid eesti klasse. „Teeme Eesti heaks tööd. Soome ja Eesti vahel on sama head suhted kui tänane päikseline ilm.”
Et juhuslikult oli peaaegu kõigis…
2 minutit -
Korvpall või raamat, selles on küsimus
Lastele meeldib endiselt lugeda, aga paljudel kooliraamatukogudel ei ole neile uudisteoseid pakkuda, sest nende ostuks napib raha. Kooliti erineb nii õppevahendite soetamiseks määratud raha kasutamine kui ka omavalitsuste toetus. Mõni kool saab uute raamatute muretsemiseks linnalt või vallalt mitu tuhat eurot, enamik aga mitte sentigi.
Tartu Kesklinna koolis on täna emakeelepäeva puhul külas lastekirjanik Siiri Laidla. „Ehk õnnestub kooli kogu…
11 minutit -
Toetus annab teadushuvilistele suurema hoo
Eesti esimesel teaduse populariseerimise projektikonkursil 2007. aastal pälvis rahastuse viis projekti kogusummas 620 000 krooni. Järgmisel konkursil oli toetusesaajaid juba 17. Mullu andis Eesti teadusagentuur populariseerimistegevuseks toetust kogunisti 38 projektile kogusummas 220 000 eurot.
Eelmise aasta konkursi eelarve ülemärkimine oli juba seitsmekordne. Teadusagentuurile laekus 179 taotlust kogusummas 1 558 713 eurot. 2013. aastal küsis sada taotlejat kokku 783 352 eurot, jaotada oli…
6 minutit -
Sinimäe kool pidas soolaleivapidu
27. veebruaril oli soolaleivapidu Ida-Virumaa kõige uuemas ja moodsamas koolimajas, Sinimäe koolis.
Sinimäe põhikooli endine hoone sai 2012. aasta septembriööl tulekahjus nii kõvasti kannatada, et taastamise asemel peeti mõistlikumaks ehitada uus maja. Energiasäästlikus hoones paikneb lisaks koolile ka lasteaed ning raamatukogu.
Riik eraldas Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul pole väiksemates omavalitsustes kool pelgalt…
1 minut -
Arno paneb Tartus koolijütsid paika
Tartu esimese klassi jütsid käivad esmalt läbi Arno valvsa pilgu alt – haridusosakond määrab juba teist aastat igale lapsele kooli e-keskkonna Arno abil, lähtudes koolitee pikkusest ja koolihoonete mahutavusest.
Rahvastikuregistrist imporditakse 10. märtsiks Arnosse kõigi Tartus elavate kooliminevate laste andmed. Programm rehkendab välja iga lapse kodu kauguse kõigist koolidest. Lapsele määratud kooli saavad emad-isad e-keskkonnas näha 15. märtsist ja pärast…
9 minutit -
Keemiatund kolib nuhvlisse
Pilootkoolides on läbinud katsetused digitaalne õppekomplekt gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse omandamiseks.
Komplekti kuuluvad digiõpik, testid, õpetajale mõeldud materjalid ja hulk põnevaid töövahendeid (molekulide konstrueerijad, videod, animatsioonid jm).
Õppekomplekti autori Heli Väärtnõu-Järve sõnul on kesksel kohal õpilase võimalus konstrueerida molekule, vaadelda neid ruumiliselt mitmel kujul. Molekulide andmebaasis on praegu üle 500 struktuuri, neid lisandub veel.
Keemia ainekava on palju muudetud ja kuna selgus, et õpikut…
4 minutit -
Keeni kooli õpetaja sai doktorikraadi
Valgamaa Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritööd „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust”.
„Esimene mõte oli, et kas tõesti tegin ära ja kõik sai läbi ega pea enam pingutama,” meenutab Pilve Kängsepp jaanuari viimast päeva, mil ta seisis Tartu ülikooli haridusvaldkonna kaitsmisnõukogu ees ja sai teada, et on oma tööga edukalt maha saanud. Töö…
4 minutit -
Karlova kool kutsus vanemad tundidesse
Tartu Karlova kool pakkus sõbranädalal lastevanemaile võimalust osaleda tundides. Huvilisi oli ligi nelikümmend.
Kõige populaarsem oli esimese klassi matemaatikatund, kus sättis end tagapinkidesse koguni kümme ema-isa. Eesti keele tundi oli tulnud neli vanemat, kelle ilmest oli näha, et nad elasid tunnitööle siiralt kaasa.
„Tore ja rõõmus tund, lapsed olid kogu aeg tegevuses. Vahva, et nad said eesti keele tunnis ka laulda,”…
2 minutit -
Uus eriala laiendab õpetajate tööpõldu
Väikekoolidel, kus õpetajail napib koormust, on põhjust rõõmustada – TÜ filosoofiateaduskond avab sügisest võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, mille sisseastujaid koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks.
Mis on selle õppekava eelised nende ees, kes õpivad vaid ühe aine õpetajaks?
Uue õppekava programmijuht Anu Treikelder: Mitme aine õpetaja koolitamisel on eeliseid nii õpetaja kui ka koolide seisukohast. Eelmisel aastal viis TÜ filosoofiateaduskonna…
4 minutit -
Veerand õpetajaist ei pääse raha pärast täienduskoolitusele
Äsja valminud mahukast täiendusõppe uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad ainekoolitusi üldpedagoogiliste oskuste arendamisele. Koolijuhtide hinnangul takistab aga just nimetatud pädevuste puudumine nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis.
Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Balti uuringute instituudi läbi viidud uuringus „Õpetajate täiendusõppe vajadused” osales 901 õpetajat ja 200 koolijuhti.
„Uuring näitas, et õpetajad väärtustavad õppimist ja täiendusõpet ning osalevad täiendusõppes väga…
13 minutit
