Mari Klein

Vabariigi aastapäeva eel viivad mõtted ikka ajalukku. Nii püüdsin minagi rännata läbi Eestimaa eri etappide, mõistagi nende kõige raskemate, pöördeliste, võitluslike, mis on pälvinud piisavalt tähelepanu, et jõuda raamatulehekülgedele. Rohkem või vähem juhuslikult jäi pihku ja silma kolm teost, mis võimaldavad lugejal tagasi vaadata muistsele usuvõitlusele 16. sajandil ja hilisemale vabadussõjale 20. sajandi alguses ning heita pilk ajalukku läbi tagasivaate vähem või…

Eesti raamatulettidel ja -müügitabelites koguvad populaarsust kaks tuliuut Põhjamaade noortesarja: Rootsi sari „Pax” (tõlkija Kadri Papp), mis peaks paeluma põhikooliealisi poisse, ning soomlanna Salla Simukka mustvalgepunane triloogia (tõlkija Kadri Jaanits), mis mõeldud keskkoolineidudele. Mõlemad sisaldavad kriminaalse süžee kõrval tugevalt koolikiusamise teemat.

Kummastki sarjast on seni ilmunud kaks osa, esimene neist – „Pax: Loitsusau” ja „Punane nagu veri” – möödunud…

Väljendid „kiindumussuhe” ja „kiindumushäire” jäävad ühiskonnas üha enam silma-kõrva. Tulid terminina ette kõrval kõneldud filmis ning olid vaikivalt äratuntavad ka näiteks kõrvalküljel lahatud noorteromaanides. Mis see kiindumushäire õigupoolest on ja kuidas selle all kannatajat aidata? On üks raamat – Niels Peter Rygaardi „Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat”** –, mis kõike seda selgitab ning mida võiks lugeda iga õpetaja ja (kasu)lapsevanem.

Küllap…

Eile õhtul kuulutati rahvusraamatukogus välja mullused kauneimad raamatud, mida saab veebruari lõpuni sealsamas ka näha.

Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti kirjastuste liidu, Eesti lastekirjanduse keskuse ning Eesti rahvusraamatukogu korraldatavale konkursile esitasid 68 kirjastajat seekord 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust. Lihtsalt korraliku töö eest auhinda siiski ei anta. „On vaja mingit nippi, põnevaid detaile,…

Ma olen püüdnud viimaste aastate jooksul kogeda „Hetke” ja jõuda „Koju”, aga tabada tuuma ei ole mul õnnestunud. Nüüd tunnen ma lõpuks, et „olen elus”. Kerge see tee ei olnud, aga Kaus on mind kõnetanud.

Raske on öelda, millest oleneb lugeja jõudmine raamatuni (või raamatu jõudmine lugejani). Kas lugejast või kirjutajast? Kas ajast või inimesest? Kas kogemusest või kogenematusest? Mõnikord püüad ja…

Samal ajal kui rahvusraamatukogus lahvatas saksa kultuuriga seotud skandaal, nilpsas leek juba pikalt hõõguvaid süsi ka Tallinnas Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare muuseumis, kus uuest aastast vähendati pedagoogide tööjõudu. Emakeeleõpetajate selts pöördus avalikult Tallinna linnamuuseumi ja kultuuriväärtuste ameti poole, et küsida, miks on uuest aastast kaotatud kirjanike muuseumides pool pedagoogikohta.

„Eesti Emakeeleõpetajate Seltsini on jõudnud teave, et uuest aastast…

Mõni nädal tagasi lahvatas rahvusraamatukogus skandaal: Eesti saksa keele õpetajate selts (ESÕS) algatas appikarjena avaliku allkirjakogumise kolme germanistikasaali säilitamiseks, andes teada, et raamatukogu juhtkond on otsustanud saalid sulgeda. Ei läinud nädalatki, kui raamatukogu saatis omakorda laiali ametliku pressiteate, et kogud jäävad paika. Kolm saalide töötajat eesotsas juhatajaga on aga kätte saanud koondamisteate, mida tagasi…

„Minu Jeruusalemm” ei ilmunud jõulude eel mõistagi juhuslikult. Aga seda reklaamitrikiks nimetada oleks patt. Heilika Pikkovi raamat sobib jõuluaega päriselt, muutes pühad pühamaks mitte kapitalistliku kullasära, vaid sisemise hingerahuga, tuues lugejani realistlikud pildid tänapäeva Jeruusalemmast ning aidates mõista Kristuse kauget kuma.

Heilika Pikkov on filmitegija, kes on olnud tööl väikeses Iisraeli telekanalis ning sõitnud Jeruusalemma vahet mitu korda. Aga selles raamatus…

Kas te ei mõista, mida nõuate?

Et peaksin riigi kukelaulu peale

salgama maha ideaali, mille nimel

ma olen kogu elu elanud!

(Brand, lk 178)

1865. aastal kirjutatud dramaatiline poeem „Brand” on Henrik Ibseni (1828–1906) loomingus „Nora ehk Nukumaja” kõrval vähe tuntud. Nagu öeldakse eessõnaski: küllap seepärast, et ta on pikk ja tõsine (esietendus Stockholmis 1885. aastal vältas kuus ja pool tundi). Ja väga sügav….

Rein Veidemanni eelmise raamatuga „Tund enne igavikku” sai veidi vähem kui kahe aasta eest alguse Õpetajate Lehe iganädalane raamatukülg, seega on Veidemann oma teostega mulle/meile ehk mõneti märgilise tähendusega. Ja märke leidubki igas tema kirjutises – ole ainult mees neid välja lugema.

Erinevalt nimetatud romaanist on väike värske öötaevaselt tumesinise kaanega „Arkaadia öö” novellikogu, mis sisaldab viit…

Esmapilgul võib mõelda, et see on üks nutikalt teistmoodi tehtud kokaraamat. Või kaardikogu. Aga sõna otseses mõttes pole see kumbki, olgugi et sarnaneb pisut mõlemaga. Pigem on tegu lustaka ja värvika teatmeteosega, mis harib lugejat nii geograafilises ja ajaloolises kui muidugi ka „konditroloogilises ja kompvekoloogilises” mõttes.

Koondades infot eri maade maiustuste kohta, tutvustab raamat neid riikide kaupa, nagu teeks reisi ümber maakera. (Mida selle…