Kõrgharidus
-
Kuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga? Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres TennusKuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga?Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres TennusRahvusvaheline rahvusülikool?
Tartu ülikooli õppekavade ingliskeelseks muutmine tekitab professorites küsimusi. Näiteks, mis saab siin õppinud välistudengitest; miks kardame välisüliõpilaste suurt arvu; kas…
6 minutit -
Kõrgetasemeline rahvusteadus vajab püsivat toetust
Eesti teadusagentuur esitles 11. novembril Tartus Tartu ülikooli eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri 2016. aasta sihtevalveerimise raportit.
Rahvusvaheline hindamiskomisjon hindas Tartu ülikooli ajalooteaduste ja arheoloogia, kultuuriuuringute ning filoloogia ja lingvistika teadustööd, doktoriõpet ning tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkust kümnes professuuris, kuna just need professuurid said vastavalt 2012. aastal tehtud ülikooli seaduse muudatusele riigilt viieaastase õppe- ja teadustegevuse toetuse….
4 minutit1 kommentaar -
Sünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides. Foto: TTÜSünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides.Inseneriharidus: oleme need, kellelt õpime
Kuidas õpetada spetsialiste, kui me ei tea, keda homme vaja on?
„Me oleme need, kellelt õpime” – selle tõdemusega,…
8 minutit -
Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merilaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluTudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluVarjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa…
6 minutit -
TLÜ õppeprorektor Priit Reiska, asudes ELU ideelaadal „Mis on ELU mõte?” vastama sellele eksistentsiaalsele küsimusele, tõdes kohe alustuseks, et ELU juba käib ja et sedapuhku on tegu täiesti uuel kontseptsioonil põhineva õppeainega. Foto: Piret RäniEsimesi ELU kogemusi
ELU (erialasid lõimiv uuendus) on TLÜ uus üleülikooliline õppeaine, mille eesmärk on anda üliõpilastele tähendusrikas erialadevaheline koostöökogemus. Kõigile I ja II astme…
5 minutit -

Helgete peadega ettevõtlikud noored
Mida on ühist Francis Ford Coppola filmil „Ristiisa” ja Eesti tehnoloogiavaldkonna start-up-ettevõtetel ehk hellitavalt Estonian Mafial (Eesti maffia)? Ei…
3 minutit -
Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse 50 aasta juubel
Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus funktsioneeris 2006. aastani kui Kohtla-Järve meditsiinikool, mis avas oma uksed 1966. aastal. 14. oktoobril tähistab struktuuriüksus oma 50 aasta juubelit konverentsiga „Piiridega või piirideta tervishoius?”.
Muutunud on ajad ja nimetused, aga kui teatepulka on käest kätte antud kõige tähtsamat – kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistust. Selle raske ja ülla…
3 minutit -
Läti TA välisliige, Tartu ülikooli audoktor Gert von Pistohlkors: „Baltisaksa helgematele peadele oli juba 19. sajandi viimastel kümnenditel selge, et baltisaksa ülemvõimu päevad on peagi loetud.” Pildil vasakul TÜ dotsent Liina Lukas. Foto: TÜHariduse tagatoad. Märkmeid konverentsilt „Balti haridusteed”
Tartu ülikoolis 19.–22. septembrini toimunud konverentsi „Balti haridusteed” peamiselt saksakeelsed ettekanded keskendusid haridusele Balti…
7 minutit -
Foto: Tuuli HiiesaluUus õpik jätab rohkem aega aruteludeks ja praktikaks
Kommunikatsiooniprobleemidest rääkivast õpikust võiksid olla teadlikud kõik, kes puutuvad oma töös kokku inimestega. Omaette lugemisrõõmu võiks…
8 minutit -
Tullio Ilomets oli oma raamatu esitlusel kaamerate piiramisrõngas. Foto: Andres Tennus / TÜ95-aastaselt veel ametis
Tartu ülikooli vanim töötaja, suvel 95-aastaseks saanud Tullio Ilomets tegi oma sünnipäevaks hoopis ise ülikoolile kingituse – sai kaante vahele uurimuse…
2 minutit -
Jaan Mikk: „Kiirlugemine on müüt, kui räägitakse, et ühe-kahe õppepäevaga saab lugemiskiirust kaks korda tõsta. Kiirlugemine on müüt, kui jäetakse mulje, et igaüks meist suudab igat teksti lugeda kiirusega 600 sõna minutis või rohkemgi.” Foto: TÜ sotsiaalteaduste valdkondKiirlugemine – müüt või tegelikkus?
Meil kõigil on palju lugeda ja nii väga tahaksime teha seda kiiremini. Aga kui hästi me loeme, ega me…
4 minutit -
Tudengeid oodatakse teadustööde riiklikule konkursile
Eesti teadusagentuur, teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium kutsuvad 2016. a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivaid üliõpilasi, sh välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Konkursi preemiafond on nüüdsest üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti teaduste akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Töid saab…
2 minutit -
Tea Varrak: „Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.” Foto: Olga MakinaTea Varrak: „Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.” Foto: Olga MakinaEdukat tehnoloogia-aastat!
Tuttav kinkis oma koolieelikust tütrele, kes meelsasti aega tahvelarvutis veedab, mikroskoobi. Mitu päeva ei saanud teda sellest eemale – tüdruk uuris,…
5 minutit -
Merle HaruojaPuuetega inimeste õigused on inimõigused ka kõrghariduses
Põhjamaade heaolukeskus, üks Põhjamaade ministrite nõukogu allasutusi, korraldas suvel Ahvenamaal Mariehamnis Põhjamaade foorumi kõrgharidusest, inimõigustest…
5 minutit -
Viljandi kultuuriakadeemia hallatav kunstide ja tehnoloogia magistriõppekava valmistab ette kunsti-, muusika-, tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse, pilliõpetuse ja nutikate tehnoloogiate õpetajaid. Üliõpilased valivad kaks eriala. Foto: TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaTartu ülikoolis avati kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava
Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis on kunstiõpetajaid ette valmistatud alates 1999. aastast. Esialgu oli…
7 minutit -
Täiendkoolitus annab gümnaasiumiõpetaja pädevuse
Tallinna ülikoolis avatav täiendkoolituse õppekava annab põhikooliõpetajale pädevuse õpetada ühte loodusainet ka gümnaasiumis.
Tänapäevane Eesti kool on alatihti kimpus loodusainete õpetajate puudusega. Seetõttu on paljud põhikooliõpetajad sunnitud töötama ka gümnaasiumiastmes. Kindlasti on neidki pedagooge, kes ei soovi piirduda vaid põhikoolis õpetamisega. Samas hõlmab töö gümnaasiumiõpilastega endas nii aines kui ka õpetamise alal suuremaid väljakutseid. Kuidas nendega hakkama saada?
Seni…
2 minutit -
Eesti infotehnoloogia kolledži hoone. Foto: Eesti IT-kolledžHuvi IT-kolledžis õppimise vastu on kuue aasta madalaim
IT-kolledži päeva- ja õhtuõppe eestikeelsetele õppekavadele laekus avaldusi eelneva aastaga võrreldes 30% vähem. Siis esitati 756…
2 minutit -
Erika Löfström: õpetamist tuleb praegusest rohkem tähtsustada
Tänapäeval on palju interaktiivseid tehnoloogiaid, mida saab suurte gruppide korral loominguliseks tegevuseks kasutada. Kõik sõltub õpetajast ja sellest, kuidas ta enda rolli ette kujutab – nii arvab Tallinna ülikooli arendusprorektor Erika Löfström.
Käesoleva aasta mais Tallinna ülikooli arendusprorektorina tööle asunud Erika Löfströmi ülesanne on muuta protsessid tõhusamaks. Täpsemalt need protsessid, mis on seotud õpetajaharidusega kõige laiemas…
6 minutit -
Mare Oja: „Muutused koolis ei ole tänapäeval seotud enam ainult ühiskonna poliitiliste muutustega, vaid üldiste arengutendentsidega hariduses ning terves maailmas. Õpetajal on tema muutunud rollist tulenevalt üha enam probleeme, millega on vaja toime tulla, ning need on sootuks teistsugused kui ajal, mil üks formatsioon asendus teisega.” Foto: Eiko LainjärvÜldhariduskooli ajalooõpetus: nõukogulikust tänapäevaseks
3. juunil kaitses Mare Oja TLÜ-s doktoriväitekirja „Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust…
9 minutit -
Eve Eisenschmidt: „Kuidas õpetaja end oma töös tunneb, tema arusaam õppimisest ja lapse arengust, kaasatus kooliarendusse – need on juurprobleemid, millest paljud muud alguse saavad.” Foto: Raivo JuurakRohkem tõenduspõhist otsustamist meie koolidesse
Eesti hariduses probleeme jagub, OECD selle aasta aprillis avaldatud raport „Reviews of School Resources: Estonia 2016” toob…
7 minutit