Kõrgharidus
-
Kirsti RummaKust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silma särama?
Eesti kooliõpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus, teisalt paistame välja kesise koolirõõmu poolest. Targad küll,…
5 minutit -
Aastal 2003 pälvis Irene Tiivel Briti kuningannalt kõrge Briti autasu (OBE), millega tunnustati tema 40 aasta pikkust tööd inglise keele ja briti kultuuri õpetamisel ja tutvustamisel. Foto: erakoguInglise meel inglise keeles
Mõtteid ja kogemusi võõrkeele õpetamisest ja õppimisest, sh eriti idiomaatikast kitsamas ja laiemas mõttes.
Uku Masing on öelnud: „Keeles avaldub ühe rahva…
10 minutit -
Eesti sotsiaalteaduste X aastakonverentsil (TLÜ, 24. ja 25.03) arutleti ka teemal „Kõrghariduse neoliberaliseerumine Eestis: ilmingud ja tagajärjed”. Foto: Heidi Tooming / entsyklopeedia.eeTeel tulevikku: kõrghariduse neoliberaliseerumine
Sotsiaalteadlased väljenduvad n-ö tavapärase ebamäärasusega, aga teadagi teravmeelselt: näiteks et teadust pitsitab turu nähtamatu käsi; et ülikool…
4 minutit1 kommentaar -
Edgar Krull: „Kas viie aasta pärast võiksime reformimispüüdlusi taas väljendada sama märksõnaga või siis räägime segaduste vältimiseks kas uuesti uuenenud või uuenenud õpikäsitusest nr 2?” Foto: Raivo JuurakKui kauaks jätkub uuendatud õpikäsitusest?
Praegu toimuva järjekordse kooliuuendusliikumise keskne märksõna on uus õpikäsitus, millele lisandub hulk alternatiivseid nimetusi, nagu muudetud õpikäsitus (MÕK), uuendatud…
5 minutit -
Dagmar KutsarPUT 2017: tutvustame tänavu alustavaid personaalse uurimistoetuse saanud teemasid
Dagmar Kutsar. Laste Subjektiivne Heaolu Võrdlevas Perspektiivis: Metodoloogilised Väljakutsed Ja Panus Praktikasse….
6 minutit -
Tartu ülikooli rektorikandidaadid professor Margit Sutrop ja professor Volli Kalm 9. märtsil väitluskoosolekul ülikooli aulas. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolRektorikandidaadid piike ei murdnud
30. märtsil valib Tartu ülikooli valimiskogu järgmiseks viieks aastaks rektori. Kandidaadid, senine rektor professor Volli Kalm ning humanitaarteaduste ja kunstide…
8 minutit -
Tiiu Kuurme.Tiiu Kuurme.Teadmine ja tasakaal
Teaduste funktsioonide taandamine näitajate tootmiseks on järsult muutnud väärtusi. Peaaegu on kadunud tähenduse omistamine uuritava (ja õpetatava) sisule.
Olen õpinguajast saanud kaasa aukartuse…
8 minutit -
Arvutisüsteemide tudeng virtuaalses õpperuumis. Fotod: Aleksei TepljakovVirtuaalreaalsus saab tegelikkuseks
Eelmine ja käesolev aasta on tehnoloogiamaailmas kahtlemata virtuaalse reaalsuse tuleku aeg. Mis asi on virtuaalne reaalsus ehk tehistegelikkus? Mille poolest…
5 minutit -

Kuidas me Otsimit tegime
Saime valmis mängu prototüübi, mis loodetavasti lastele meeldib ning aitab neil õppida lugemist ja keelt nii, et nad sellest ise arugi…
7 minutit -
Kõige kindlamalt peaksid end tundma TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. Nende õpilaskond on arvukas, lisaks toetab Narva kolledžit nende julgeoleku aspekt. Foto: TÜ Narva kolledžHaldusreform ja seitse ülikoolilinna
Praeguse haldusreformi kontekstis on põhjust tõdeda, et paikkonnad, kus haritumate inimeste arv langeb alla kriitilise piiri, käivad paratamatult alla….
9 minutit -
Ülle Sihver: „Eesti haritlased on emakeelse terminoloogiatöö ja teaduskeele korraldajad, kellel tuleb ühiskonnas, mis nüüd leiti ka tõepõhjata olevat, akadeemilisi kaanoneid järgides kirja panna ja toimetada emakeelne kvaliteetne tõenduspõhine teave. Siis saavad järgmised põlvkonnad kasutada suhtlemiseks funktsionaalset märgisüsteemi, olgugi täna keeruline hoomata, missuguse (E/e)esti keelega on siis tegemist.” Foto: erakoguEestikeelse teaduse heitlik sära kõrghariduses
Märgisüsteem kõrghariduses on teisenemas vähemalt õppe- ja teadustekstide puhul – teadusteave peab olema kättesaadav inglise keeles ja…
7 minutit -
Cambridge’i ülikooli doktorandi Kadi-Liis Saare sõnul vastab tõele see ettekujutus, et tippülikooli lähevad vaid parimad ja sealne õppimine nõuab tohutut tööd: töö ei käi mitte ainult hommikust õhtuni, vaid ka öösel kell neli ja seda ilma nädalavahetusteta ja pühadeta. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolMis takistab andekatel noortel kiiresti tippu jõuda?
Kõige rohkem tunnevad noored vajadust võimaluse järele oma võimeid ja kirge avastada. Seda võimalust tuleb pakkuda ülikoolis…
8 minutit -
Katrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜKatrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜEneseregulatsioon, üks olulisemaid märksõnu
Katrin Saks kaitses eelmise aasta septembris Tartu ülikoolis doktoritöö „Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the…
8 minutit -
Jakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” foto: raivo juurakJakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” Foto: Raivo JuurakÕppekavade reform kõrghariduse esimesel astmel
Kõigis TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool) on kõrghariduse esimese astme õppekavasid vähem kui…
6 minutit -
Kõrgkoolide uuenduslikud ideed leiavad toetust
Kõrgkoolid saavad 9. jaanuarini 2017 esitada taotlusi toetuse saamiseks IKT-arendusprojektidele. Taotlusvooru viib läbi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning toetusi rahastatakse IT-akadeemia programmi raames haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud riigieelarvest. Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.
Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid,…
4 minutit -
Hetk ümarlauavestlusest. Foto: Meelis BrikkerKonverents loob ja liidab kogukonda
Soovitus konverentsi korraldajatele: ole optimistlik ja planeeri, planeeri ja veel kord, planeeri. Konverents loob kogukonda ja liidab inimesi. Nii…
7 minutit -
Tiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo JuurakVõistlussotsialisatsioonist, ebavõrdsusest, demoniseeritud olevikust ja loovutamise eetikast
Märkmeid Soome kasvatusteaduste päevadelt.
Soome kasvatusteadlaste aastaring kulmineerub hetkes, mis toob…
9 minutit -
Eestisse õppima tulevad välistudengid sihivad üha kõrgemat haridustaset
Eesti on muutumas kõrgharidust omandavatele välismaalastele järjest atraktiivsemaks sihtkohaks, kasvab ka doktorantide arv.
Välistudengite (kraadiõppurite) üldarv on tõusnud eelmise õppeaastaga võrreldes 13% – 3476 üliõpilaselt 3917-le. Siin ja edaspidi on silmas peetud ainult terveks kraadiõppeks siia õppima tulevaid tudengeid, nendele lisanduvad veel vahetusüliõpilased (nt Erasmuse programmi kaudu), kellega koos ligineb siinsete välistudengite arv juba…
2 minutit -
Mart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikoolKuidas jõuda tähtedeni?
Kogemus on näidanud, et tudengite suurim väljakutse ei ole mitte akadeemiline võimekus, vaid motivatsioon.
Mulle meeldib unistada suurelt. Üks mu eredamaid lapsepõlvemälestusi…
5 minutit -

Miks peaks lugema Eesti Haridusteaduste Ajakirja hariduslikest erivajadustest?
Niisiis ilmus 1. novembril 2016 veebiavarustesse Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA, eha.ut.ee) hariduslike…
4 minutit