Elu ja inimesed

  • ,
    Ferdinand Veike: Emotsionaalne rikkus on inimese üks suuremaid rikkusi
    Eesti nukuteatri looja ja esimene peanäitejuht Ferdinand Veike on aastate jooksul teinud üle saja nukulavastuse, eriti tuntuks sai tema kehastatud puunukk Buratino. 13. novembril tähistas vanameister oma 90. sünnipäeva. Foto: NUKU arhiiv

    Ferdinand Veike: Emotsionaalne rikkus on inimese üks suuremaid rikkusi

    Esimene mälestuspilt on mul ühest varakevadisest hommikust. Päike oli kõrgel, tulin särgiväel, otse voodist,…

    6 minutit

  • Anu Ruusmaa: ühelgi õpetajal pole õigust kedagi vigaseks õpetada

    Ema on süüdi! vastab tänavune Gerd Neggo preemia laureaat, tantsupedagoog Anu Ruusmaa küsimusele, miks temast just tantsija sai. „Tema viis mind päris väiksena balletti vaatama. Mäletan, et esimesel etendusel läks kõige suurem võhm selle peale, et põlvi viisakalt koos hoida. Järgmisel päeval olid mul jalad haiged, aga süda tantsust elevil.”

    Veidi hiljem läks väike Anu…

    Ele Viskus
    6 minutit

  • VAT Teatris esitleti oma näidendiraamatut

    VAT Teatris esitleti eelmisel reedel näidendiraamatut „Lavalt ja lavale. Valik lavatekste Aare Toikkalt ja VAT Teatrilt”. Raamatusse on koondatud üheksa peamiselt VAT Teatri lavalt tuttavat näidendit, mille autor on teatri kunstiline juht ja raamatu üks koostaja Aare Toikka.

    VAT Teatris on aastate jooksul seatud lavale tekste maailmakirjanduse klassikast tänapäevaste autorite teosteni. Nende seas leidub näitemänge nii täiskasvanuile kui ka…

    2 minutit
  • ,
    Katrin Maimik: Romantika surm

    Katrin Maimik: Romantika surm

     

    Võiks ju arvata, et kõik noored tüdrukud on romantikud. Neile meeldivad punased roosid, tume šokolaad, küünlavalgus, augustikuine tähistaevas, sulnis muusika. Ja…

    4 minutit

  • Karin Talviste – õpetajatööle pühendunud jurist

    Karin Talviste on üks neist „Noored kooli” vilistlastest, kes pärast kaks aastat kestnud haridusprogrammi on õpetajaametisse edasi jäänud. Tänavu algas tal Tartu kutsehariduskeskuses õpetajana neljas aasta.

    Kuidas sai juristist õpetaja?

    Olin hariduselus aktiivne juba keskkooli ajal – juhtisin Viimsi keskkooli õpilasesindust, kuulusin noortevolikogusse, osalesin koolitustel ja haridusseminaridel nii Eestis kui ka Euroopa noorte vahetusprojektides. Keskkooli lõpus tundus, et minu…

    Tiina Vapper
    9 minutit
  • ,
    Ivo Lill: Oma tööde ja näituste üle ma arvet ei pea
    Mul on alati korraga mitu tööd käsil, kinnitab klaasikunstnik Ivo Lill, kes naudibki enda sõnul kõige rohkem tegemisprotsessi ennast. Tema loodud klaasskulptuuride hulk on tohutu ning nimekiri näitustest ja saadud autasudest aukartustäratavalt suur. Tänavu pälvis Ivo Lill ka aasta tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Foto: erakogu

    Ivo Lill: Oma tööde ja näituste üle ma arvet ei pea

    See oli mul üsna varasest noorusest teada, et tahan kunstiga tegelda. Ema oskas kuidagi nii suunata….

    5 minutit

  • Vanemõega sõltuvushäirest ja elust lastehaigla psühhiaatriakliinikus

    Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku vanemõde Inge Presmann otsustas keskkoolitüdrukuna õeks õppida, sest talle tundus, et patsiendi ja meediku kontakt võiks olla parem. „Kuna mul endal oli selleks ajaks kogemusi haiglaga, tahtsin ise midagi paremini teha. Mulle tundus, et patsiendiga peaks rohkem suhtlema. Töötasin kaua lastehaigla intensiivravi osakonnas, kus juba meditsiiniõpingute ajal öövalveid tegin. Kui…

    Meeli Parijõgi
    16 minutit
    3 kommentaari

  • Haridusminister Elsa Gretškinat meenutades

    20. oktoobril suri Eesti NSV haridusminister aastatel 1980−1988 Elsa Gretškina.

    Vanem põlvkond mäletab ilmselt tänaseni ärevat tunnet, mis tekkis, kui Elsa Gretškina luges 1980. aastal esimest korda raadiost ette keskkooli lõpukirjandite teemasid, tehes seda tugeva vene aktsendiga. Tundus, et nüüd pole eesti koolil venestamisest enam pääsu. Seda enam, et nii Moskvas kui ka EKP keskkomitees oli vastu võetud salajane…

    Raivo Juurak
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kuus kuud koos toba indiaanlastega

    Eestist pärit vabatahtlikke võib kohata maailma eri paigus. Lõuna-Ameerikas Argentina ja Paraguay piiril elavate toba indiaanlaste juurde polnud eestlased varem sattunud. Mirjam Johannes töötas Clorinda noortekeskuses vabatahtlikuna pool aastat ning on oma elamustest haaravalt kirjutanud 2013. aastal ilmunud raamatus „Minu Toba”. Hiljuti lõpetas Mirjam magistriõpingud Barcelona ülikoolis ning elabki praegu Hispaanias.

    Miks valisid minekuks nii kauge paiga nagu Argentina? Kuidas kodused…

    Tiina Vapper
    9 minutit
  • ,
    Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni
    Ugala teatri näitleja Luule Komissarov, kes on teatripublikule tuttav paljudest lavastustest ja televaatajatele menukast teleseriaalist „Õnne 13”, on fotol 9. klassi õpilane. Kuna tol ajal oli klassikaaslastel kombeks omavahel pilte vahetada, tegi ta soengu pähe ja käis spetsiaalselt fotograafi juures.

    Luule Komissarov: Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni

    Olin lapsena kange tüdruk, ega vanematel minuga kerge olnud. Kasvasin üles Lihulas, meie pere…

    4 minutit

  • Lapsed väärivad head teatrit, mitte haltuurapalagani

    Ükski terve mõistusega täiskasvanu ei kahtle, et sõltumata vanemate või omavalitsuse rahakoti paksusest, väärivad kõik lapsed võimalikult head teatrit. See on ilus teooria. Kuidas teooriat praktikasse viia, arutlevad ASSITEJ Eesti keskuse juhatuse esimees Toomas Tross ja juhatuse liige Hiie Fluss.

    Tallinnas Vaba Lava teatrimajas toimub 28.–30. oktoobrini festival „Teater noorele vaatajale”. Kogu programm – etendused ja seminarid…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Ursula Ratasepp: „Tähtis on igas hetkes kohal olla”

    Eelmise aasta oktoobris esilinastunud Ilmar Raagi mängufilm „Kertu” on olnud edukas. Praeguseks on film osalenud juba kahekümnel filmifestivalil ja pälvinud viiel korral publikupreemia. Bulgaarias juuni alguses toimunud rahvusvahelisel festivalil valiti „Kertu” üksmeelselt parimaks filmiks ja filmi peaosatäitja Ursula Ratasepp parimaks naisnäitlejaks. Lisaks on „Kertu” ainsa Baltikumi filmina valitud 50 filmi hulka, mis hakkavad aasta lõpus kandideerima…

    Tiina Vapper
    9 minutit
  • ,
    Jaak Uudmäe: Kuidas õpetajal rammestus peale tuli
    Jaak Uudmäe võitis 1980. aasta Moskva olümpiamängudel kolmikhüppes kuldmedali tulemusega 17.35, mis on Eesti kolmikhüppe rekord praeguseni. Fotol on olümpiavõitjast kehalise kasvatuse õpetaja Rocca al Mare kooli 1.c klassi õpilastega 2011. aasta mais.

    Jaak Uudmäe: Kuidas õpetajal rammestus peale tuli

     

    Olin lapsena selline hoovis müttaja, trennis ma ei käinud. Kutsuti küll, aga ma ei tahtnud minna, ei…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Tulevikutalendid tulevad

    Neljandat aastat järjest saab 25 koolilast oma tulevikuunistuste poole püüdlemiseks 600- või 450-eurose tulevikutalendi stipendiumi.

    „Kuulugu õpilase unistustesse sisseastumiseksamid Harvardi, silmaringi avardav õppereis mõnda Euroopa suurlinna, oma esimese luulekogu väljaandmine või spordilaagrisse sõit – tulevikutalendi stipendium on just selleks,” kinnitab „Tulevikutalendi” žürii liige Ty Lehtmäe.

    Sünnivad luulekogud ja moekollektsioonid

    Aktiivsed ja andekad 5.–12. klassi õpilased on oodatud kandideerima sarnaselt varasemate aastatega viies kategoorias. Oodatakse…

    Jan Jõgis-Laats, Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Nähes valgust ja värvilaike

    Kurb, et arvatakse, nagu puudutaks puuetega inimeste teema ainult puuetega inimesi endid. See peaks puudutama meid kõiki, et ühiskonnas hakataks erivajadustega inimesi rohkem märkama, sõnab Põhja-Eesti pimedate ühingu Terateatri lavastaja Jaanika Juhanson.

    On sul vaegnägemise teemaga isiklik suhe?

    Harilikult mul ei tule see meelde, aga läätsedeta näen väga vähe. Lapsepõlves veetsin märkimisväärse aja silmakliinikus. Ilmselt tekitas see empaatiat.

    Minu nägemine korrigeerub läätsede või prillidega,…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Kõik või mitte midagi. Suured mõtted väiksel laval

    Teisipäeval jõudis Eestis esmakordselt lavale Henrik Ibseni värssdraama „Brand”. Norra klassiku monumentaalse teose lavastas VAT Teatris Ingo Normet. Tegemist on teose esmatõlkega eesti keelde. Näidendi on tõlkinud norra keelest Paul-Eerik Rummo ja Sigrid Tooming.

    Koostöös SA Kultuurilehega ilmus „Brand” raamatuna, mille esitlus koos lavastuse avaliku aruteluga toimub 30. septembril kell 18 rahvusraamatukogus VAT Teatri saalis.

    Lugu saatusest ja…

    Meeli Parijõgi
    3 minutit

  • Külaülikoolist saab teadmisi kõige paremal tasemel

    Pimeda talveaja saabudes alustab Kehtna valla külaülikool teist õppeaastat. Külaülikooli eestvedaja on Vahur Tõnissoo, sama mees, kes eelmisel suvel Rail Balticu planeerimisprotsessi avalikkuse tähelepanu alla tõi ja aasta missiooniinimeseks valiti.

    Külaseltse on Eestis palju, külaülikoolist pole varem kuulnud. Vahur Tõnissoo, mis on külaülikool?

    Külaülikool ongi sõna otseses mõttes küla ülikool. Õppetöö toimub külas, Kehtna vallas Kaereperes Valtu seltsimajas…

    Tiina Vapper
    8 minutit
  • ,
    Ilmar Taska: Määrava tähtsusega valikud
    Ilmar Taska, kes läks filmi eriala õppima õpetaja innustusel, on praegu ainus eestlane, kes on teinud filme ka Hollywoodis. Fotol on tulevane filmilavastaja, -stsenarist, -produtsent ja kirjanik veel Tallinna 22. keskkooli 10. klassi õpilane.

    Ilmar Taska: Määrava tähtsusega valikud

    Olen sageli mõelnud, kui määravad on nooruses tehtud valikud ja kui tähtis on seejuures õpetaja roll. Sageli tahame…

    4 minutit

  • Kloun on rohkem kui lihtsalt naljamees

    Tuli minna kooli sisseastumisvestlusele, aga meie ütlesime, et kui me juba tuleme, siis jääme. Kahe otsa piletiraha meil pole . . . . nii meenutavad Haide Männamäe ja Toomas Tross alias klounid Piip ja Tuut astumist Kopenhaageni teatrikooli The Commedia School.

    Esimene mälestus klounist

    Toomas: See oli Moskva või Leningradi tsirkus. Mäletan kahte klouni, kellel olid väga-väga suured kingad, ja üks lõi teisele kogu…

    12 minutit

  • Virve Kurbeliga naistetantsust ja Kullaketrajatest

    Tantsuansambel Kullaketrajad soovib teha koostööd Tallinna või Tallinna lähiümbruse kooliga, kes on huvitatud oma majas tegutsevast neidude tantsurühmast.

    Kui Tallinnas või Tallinna ümbruses leidub mõni kool, kus on tantsuhuvilisi tütarlapsi ning ühtlasi võimalus kahel õhtupoolikul nädalas kooli võimlas või aulas harjutada, võtke palun minuga ühendust, pöördub ansambli Kullaketrajad kunstiline juht ja koreograaf Virve Kurbel üleskutsega koolijuhtide poole. Salme…

    Tiina Vapper
    7 minutit
Õpetajate Leht