Üldharidus
-
Kadrioru saksa gümnaasium muutuste tuules
Tänased õpilased ootavad, et kool tuleks neile rohkem vastu.
Kadrioru saksa gümnaasiumi koolipere on jõudnud arusaamisele, et tänapäeva õpilased on haridust omandades varasematest erinevate ootuste ja vajadustega ja tänane Eesti kool peab suutma neile vastu tulla. Muutunud õpikäsitus ei ole viirus, mida karta. Teistmoodi tegemine ja mõtlemine tuleb omaks võtta ja seda ühtse perena aineüleselt juurutada. Ja muutunud õpikäsitust…
7 minutit -
Nuhvliga loodusvaatlusele
Loodusvaatluste nutirakendus ja andmebaas on toeks nii õpetajale kui ka õppurile loodusõppes ja ka uurimistöös. Loodusega seotud nutirakenduste hulgast leiame nüüd ka loodusvaatluste rakenduse, mis on loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) lihtsustatud versioon nutiseadmete jaoks. Rakendus võimaldab info loodusvaatluse kohta kirja panna juba vaatluspaigas. Kui nutiseadet pole, saab endiselt kasutada ka veebiversiooni. Selleks tuleb teha väljas vaatluste kohta märkmeid ja hiljem need arvuti…
4 minutit -
Individualiseerida või diferentseerida?
Inge Unt tegi õigesti, uurides individualiseerimist, mitte diferentseerimist. Eelmise aasta lõpul möödus 40 aastat Inge Undi doktoriväitekirja „Õppeülesannete individualiseerimine ja selle efektiivsus” kaitsmisest Vilniuse ülikoolis. Sel puhul korraldati Tartus Eesti akadeemilise pedagoogika seltsi ettekandekoosolek, kus kolleegid ja doktorandid rääkisid Inge teaduslikust ja ka inimlikust palgest. Samuti sellest, milline on individualiseerimise tähtsus täna – PISA tugevaimate tulemuste vähesuse võtmes. Inge Undi doktoritööst…
6 minutit -
Jälle üks uuring! Milleks oli kodutööde uuringut vaja?
Olen kuulnud arvamust, et haridussfääris on uuringuid tehtud juba nii palju, et kõik peaks olema ära uuritud ja tuleb lihtsalt tegutseda. Samuti on väidetud, et teaduslik lähenemine ja kvantitatiivsed analüüsid hariduse valda ei sobi, sest nähtused on keerulised, erandeid palju ja leitu ei anna kasutatavat infot.
Veelgi enam – toetuda tuleks talupojamõistusele, meie endi tavakogemustele, oleme ju…
8 minutit -
Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?
On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…
4 minutit -
Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads”.
Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Konverentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…
3 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane
Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?
Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…
7 minutit -
Mängulised ülesanded versus nutistu
Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.
Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…
4 minutit -
Algab soome keele veebikursus
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…
2 minutit -
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”
Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…
14 minutit1 kommentaar -
Annelinna gümnaasium ehitas piparkoogi-Tartu
Tartu Annelinna gümnaasiumis on veerandi kahel viimasel nädalal hõljunud piparkoogilõhn. Kodundusklassi ahju läks 15 kilo tainast ja tuli välja sadu detaile, millest ehitati Tartu südalinna tähtsaimad majad, aga ka „Suudlevate tudengite” purskkaev.
„Vau,” ahhetas piparkoogilinna avama tulnud Tartu abilinnapea Tiia Teppan, nähes fuajees muinasjutulist vaatepilti. Teppan tunnustas õpilaste ettevõtlikkust, klõpsis telefoniga pilte, lubas need Facebooki üles panna ja ärgitada…
2 minutit -
Millist kooli me tahame?
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi hinnangul pole tasuta haridus häbiasi. Võrdsed võimalused hariduses on tema sõnul Eesti riigi suur edulugu ja prioriteet.
Jürgen Ligi sõnul on Eesti hariduse juhtimise üks märksõna olude sunnil „efektiivsus”. Oluline on tema sõnul suunata haridusele tehtavad kulud kinnisvara asemel hariduse sisu ja palkade suunas.
Rääkides valdkonnast laiemalt, rõhutab minister, et haridus ja teadus peavad vaimu kõrval seostuma reaalse…
4 minutit -
Missugune on gümnasistide usk
Mõistmaks tänapäeva globaliseeruvat maailma on usuline haridus kahtlemata oluline. Ka EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas oma hiljutises advendikõnes, et nii mõnedki aktuaalsed probleemid tulenevad religioossest harimatusest.
Hugo Treffneri gümnaasiumis on pakutud usundiõpetust juba kakskümmend aastat. Et õpin reaalklassis, pole usundiõpetuse kursused mulle kohustuslikud, kuid silmaringi laiendamiseks otsustasin nendest siiski osa võtta. Usundiõpetuse (edasi UÕ) tundidest tekkis huvi ka Eesti usulise olukorra…
4 minutit -
Omast võttest selili
Miks haridusametnikud ei küsi asjatundjatelt nõu?
Tartu Postimees on vähem kui nädalaga avaldanud kaks matemaatika õpetamise tulevikku puudutavat artiklit. 1. detsembri lehest võime lugeda, et lähitulevikus kolivad eksamid arvutisse. Juba 7. detsembri lehes ilmus veelgi põrutavam uudis: kavas on gümnaasiumis kaotada kitsa ja laia matemaatika eraldi õpetamine ning vähendada ka matemaatika õpetamiseks eraldatud aega – jutt on üheksast või kümnest kursusest senise 14…
4 minutit -
Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased
Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: „Tere, sõber!” Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. „See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,” lausub õpetaja Helje Pukk.
Õpetus käib keelekümbluse metoodika järgi ja ühtki teist keelt selgitamiseks ei kasutata. Abiks on pildimaterjal, kehakeel, emotsioonid,…
10 minutit -
Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja
Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.
Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….
4 minutit -
Spetsialist: õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga
Innove keelekümbluskeskuse peaspetsialist Ave Härsing käis Eesti koolijuhtidega oktoobris Berliinis tutvumas sealse pagulaslaste õpetamise kogemusega.
Ave Härsing, mida on Eesti koolidel Berliini koolide kogemusest pagulaslaste integreerimisel ja õpetamisel õppida?
Saksamaa on „vana” immigratsiooniriik. Mind huvitas, kuidas lahendatakse järsult ja mitmekordselt suurenenud vajadus õppekohtade, õpetajate ja teadmiste järele just nüüd, Euroopa Liidu rändekriisi haripunktis.
Tore oli tõdeda, et meiega kohtunud…
4 minutit -
Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed
Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?
Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda…
2 minutit
