Erilehed
-
Otepää seikluspark pakub põnevaid elamusi
Otepää seikluspark kutsub peresid ja klasse veetma elamusrohket päeva. Tulge ja kogege närvekõditavaid elamusi ning lummavaid loodusvaateid!
Pargis on kaheksa rada – esimesed madalamal ja lihtsamad, viimased kõrgemal ja keerulisemad. Lapsed, kellel on pikkust alla 140 sentimeetri, saavad läbida kolm rada. Kes on pikemad kui 140 sentimeetrit, pääsevad kõikidele radadele. Kõige lennukam rada kannab nime „Linnamäe vallutusretk” ning koosneb…
1 minut -
Corelli Musicu heategevuskontserdid ja reis Itaaliasse
Corelli Music on üks tuntumaid heategevusega tegelevaid kontserdikorraldajaid, kristlusest isegi vanemat metseenlust on Corelli 800-aastasel Maarjamaal elustanud juba aastast 1999. Ka sel kevadsuvel on tulemas mitmeid kauneid heategevuslikke kontserte.
Corelli Music agentuuri kroonijuveel, pikima ajalooga sari „Eesti mõisad” on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus, ajalugu ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastu kauni muusika ja metseenlusega. Barokkansambel Corelli…
2 minutit -
Modernne naine eesti kunstis
Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumi kõiki korruseid hõlmav näitus „Modernne naine” keskendub emantsipeerunud modernse, ühiskondlikult aktiivse ning professionaalsele eneseteostusele pühendunud naise teema kajastamisele Eesti kunstis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel.
Väljapaneku keskmes on eri valdkondades tegutsenud haritud ja laia silmaringiga Eesti naised, aga ka laiemalt nn uue, modernse naise kuvand eesti modernistlikus kunstis. Paljude tuntud Eesti kunstnike silme läbi näeme…
3 minutit -
Potsataja ja Gena isa käis Eesti lastega kohtumas
Kirjandusfestivali Prima Vista raames käis möödunud nädalavahetusel Tallinna keskraamatukogus siinsete lastega kohtumas legendaarne vene lastekirjanik, Potsataja, Gena ja Kübaramoori isa Eduard Uspenski.
Tema loomingust on Eestis tuntud ka Onu Teodori, kass Madrussoni ja koer Muri lood. Kirjanikuga ajasid juttu Tähekese peatoimetaja Ilona Martson ning Eesti luuletaja ja lastekirjanduse tõlkija Igor Kotjuh.
Raamatukogu esindajate sõnul oli huvi väga suur ning…
1 minut -
Kui on õpioskused, tulevad ka teadmised ja keeleoskus
Lõimitud aine- ja keeleõpet, mis on end maailmas hästi tõestanud, kasutavad Eestis enamasti vene õppekeelega koolid. Keele- ja aineõppe lõimimist võiks olla rohkem ka eesti koolides, selgitab Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab.
Aprill on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu. Sel puhul toimuvad Innove eestvedamisel juba kuuendat aastat mitmed temaatilised üritused nii üle riigi, nagu LAK-õppe päevad ja…
5 minutit -
Hiina keel lihtsalt ja lõbusalt
Hiina on koduks igivanadele traditsioonidele, hingematvalt kaunitele kunstiteostele ja praegu ühele maailma tugevaimale majandusele. Sestap pole sugugi üllatav, et viimastel aastatel on paljud noored, aga ka ärimaailmas tegutsejad hakanud järgima trendi liikuda ida suunas. Üha enam pööratakse tähelepanu Hiinale, Taiwanile, Jaapanile, Lõuna-Koreale ja teistele Aasia riikidele, mis on muutunud populaarseteks turismisihtkohtadeks ning kasvava tähtsusega kultuuri-, finants- ja tööstuskeskusteks.
Et üleilmne majanduskasv…
2 minutit3 kommentaari -
Ladina keel on surnud, elagu ladina keel!
Eesti taasiseseisvumise järel proovisid paljud koolid jõudu eri õppeainetega, mis Nõukogude ajal koolist kadusid. Üks selliseid oli ka ladina keel. Tihtipeale pandi tunniplaani üks tund nädalas ja õpetama kutsuti tuttav apteeker või kohalik meditsiinitudeng. Mõni aasta hiljem loobuti.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumil on selles osas ilmselt kõige pikaajalisem kogemus Eestis. Alates 1989/1990. õppeaastast on ladina keelt kohustusliku õppeainena õppinud kõik Sütevaka…
3 minutit -
Milleks keelduda heast ja kasulikust?
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist saab saksa keele oskuse rahvusvahelise diplomi.
Ettenägelikud lapsevanemad on saanud aru, et on hea, kui lapsed omandavad mitu võõrkeelt. Paraku kiputakse piirduma ainult inglise keelega, mille oskus ei anna enam ammu mingit eelist. Saksa keel on jäänud tagaplaanile, ja vahel isegi sakslaste endi silmis. Näiteks Saksamaalt tulnud välisajakirjanikud alustavad Eestis küsimuste esitamist ikka inglise keeles,…
4 minutit -
Keeled suhu Tartu ülikooli uuest kolledžist
Käesoleva aasta algul koondus Tartu ülikoolis võõrkeelte tasemeõpe ja üleülikooliline võõrkeelteõpe maailma keelte ja kultuuride kolledžisse. Õppida saab 26 keelt. Tudengite kõrval on oodatud teisedki huvilised.
Maailma keelte ja kultuuride kolledž loodi kahe asutuse baasil: liideti TÜ keelekeskus, mis tegeles üleülikoolilise võõrkeeleõppega, ning germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut, mis pakkus õppekavalist võõrkeeleõpet.
Üleülikoolilises keeleõppes saab õppida 26 keelt, ka…
3 minutit -
TOEFL-test – milleks valmistuda?
Rahvusvahelisse ingliskeelsesse õppesse kandideerimisel tuleb tõestada oma inglise keele oskust. TOEFL-testiga hinnatakse mitte ainult testitava inglise keele taset, vaid ka akadeemilisi oskusi.
TOEFL töötati välja 1960-ndate algul USA ülikoolidesse kandideerinud välistudengite inglise keele taseme hindamiseks. Eestis avanes võimalus seda rahvusvahelist testi teha 1990-ndate alguses. 2013. aastast on TOEFL üks rahvusvahelistest testidest, mille nõuetekohase tulemusega saab asendada inglise keele riigieksamit.
TOEFL-testi loomisest alates…
2 minutit -
Mulle istub soome keele grammatika!
Soome Instituudi eestvõttel Eestis juba 18. korda toimunud Agricola olümpiaadil saavutas esimese koha Tõnis Tamme Tallinna ühisgümnaasiumi 11. klassist, kes oli ühtlasi noorim osaleja. Võitjale õpetab soome keelt õpetaja Heli Ojat.
„Ülesanded olid küllaltki rasked, eriti lugemisülesanded, grammatikaosa oli lihtsam. Mulle istub grammatika,” rääkis Tõnis Tamme 10. aprillil Tartus Tampere majas toimunud autasustamise järel.
Tõnis õpib koolis soome keelt C-keelena. Lisaks tundides…
2 minutit -
Võõrkeeleõpetajad maailmakongressil
Kanadas Niagara Fallsis toimus 26.–28. märtsini nüüdis(võõr)keelte õpetajate maailmakongress (World Congress of Modern Languages 2015. Collaborating across Languages and Borders), mille korraldasid rahvusvaheline nüüdis(võõr)keelte õpetajate organisatsioon ning Kanada võõrkeeleõpetajate organisatsioonid.
Kongressil osales enam kui tuhat inimest maailma eri paigust: Kanadast, USA-st, Euroopa riikidest ja Austraaliast. Esinejate hulgas oli mainekaid teadlasi, nagu Brian North, Euroopa keeleõppe raamdokumendis sisalduvate ühtsete keeleoskustasemete peamisi…
2 minutit -
Kuidas õpetada võõrkeeli?
Et kõik Agu Sihvka moodi ausalt ära rääkida, pean üles tunnistama, et ühest vastust pealkirjas püstitatud küsimusele ei ole. Kõik sõltub taustsüsteemist, mille iseloomustamiseks tuleb esmalt mõelda samadele küsimustele, millele üks klassikaliselt hea ajakirjanduslik uudislugu peab vastama: kes?, mida?, millal?, kus?, miks?, kuidas?
Püüan leida vastused, võttes esimeseks lihtsaima küsimuse „millal?”. Vastus on Eesti Vabariik, aastal 2015.
Kes? Õpetaja õpetab ja õpilane õpib….
4 minutit -
Välilaagrist välismissioonini
Oli kõige esimene välilaager õpilastega, meenutab kaitseväe veteran, veebel Kainar Kruus, kes töötab Kaitseliidu Tallinna maleva nooreminstruktorina ning annab Tallinna reaalkoolis riigikaitseõpetust. „Õpilased läksid õhtul telki magama. Kuna oli ilus ilm, jäin õue. Panin puu alla madratsi, sellele magamiskoti, pugesin sisse ja jäin magama. Hommikul ärkasin jutuvada peale. Õpilased olid ümber minu, näitasid näpuga ja rääkisid midagi. Küsisin, mis juhtus….
8 minutit -
Kuidas saada paat õiges suunas liikuma
9.–12. aprillini toimus kaitseväe keskpolügoonil viie kooli ühine riigikaitseõpetuse laager.
Ühises laagris osalesid Tallinna Vanalinna hariduskolleegium, Saku gümnaasium, Pirita majandusgümnaasium, Lasnamäe üldgümnaasium ja Tallinna humanitaargümnaasium – kolm eesti ja kaks vene kooli.
Laagriülem major Meelis Peterson märkis, et viie kooli ühise laagri mõte oli tekitada ühtekuuluvustunnet. Algul oli mõte teha isegi eesti ja vene õpilaste segarühmad, et noored üksteisega paremini tuttavaks…
4 minutit -
Iga tund võib olla riigikaitsetund
Kuigi riigikaitse on tunniplaanis eraldi tund, võib seda teemana leida mitmest muustki ainetunnist. Oleneb õpetajast, kui palju ta riigikaitset oma tundi toob.
Rocca al Mare koolil on selles mõttes vedanud – nii ajaloo- kui ka geograafiaõpetaja on kaitseliitlased ning geograafiaõpetaja ühtlasi riigikaitseõpetaja.
„Meie koolis on asjad ideaalilähedased, sest meil on riigikaitseõpetaja tegevõpetaja, kes on iga päev koolimajas,” selgitab geograafiaõpetaja Marek Nisuma, kes…
6 minutit -
Riigikaitseõpetus vene koolis – hoiakute kujundaja
Venemaa propaganda juba ongi eestivene noorte hoiakuid Eesti suhtes jahedamaks muutnud.
„Õpetaja, miks Ameerika tankid sõidavad mööda Eestit?”, „Miks Eesti toetab Ukraina fašiste?”, „Miks eestlased vihkavad Venemaad?” ja nii edasi kestab õpilaste küsimuste lõputu jada riigikaitseõpetuse tunnis vene koolis. Riigikaitseõpetaja, kes peaks tutvustama gümnasistidele mitte ainult relvade ohutut käsitsemist ja sõduri baasoskusi, vaid ka Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid, seisab…
7 minutit -
Tallinna Südalinna koolis said kokku ladusad lugejad
Võistluse „Ladus lugeja” korraldas Tallinna Südalinna kool tänavu juba teist aastat.
Võistulugemisel 8. aprillil osalesid tublid lugejad pealinna kaheksateistkümnest koolist: Sikupilli keskkoolist, tehnikagümnaasiumist, Õismäe gümnaasiumist, Kivimäe põhikoolist, Mäepealse erakoolist, Järveotsa gümnaasiumist, inglise kolledžist, saksa gümnaasiumist, Kristiine gümnaasiumist, Merivälja koolist, Pirita majandusgümnaasiumist, ühisgümnaasiumist, Merekalda koolist, reaalkoolist, Mustamäe gümnaasiumist, Kuristiku gümnaasiumist, Jakob Westholmi gümnaasiumist ja Tallinna Südalinna koolist. Kokku osales…
2 minutit -
Täna peetakse kogu maailmas lastekirjanduse päeva
Täna, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, mille aluseks on kuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, toimub üle kogu maailma lastekirjandusega seotud ettevõtmisi. Nii ka Eestis, kus näiteks Tallinna keskraamatukogus antakse lastekirjanik Aino Pervikule üle tänavune „Järje hoidja” auhind.
Auhind antakse igal aastal keskraamatukogus möödunud aastal kõige enam loetud lasteraamatu autorile, et tänada teda kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara…
11 minutit -
Palju õnne Contrale!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.
Närvisööjad*
Tunnis oli pingeline õhkkond.
Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme
sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,
terve tunni sõite õpetaja närve.
Contra
Et seda vahvate värviliste piltide…
6 minutit
