Erilehed

  • Me võtame endale jõukohaseid ülesandeid

    Pole võimalik ehitada kahte maja, kui raha jätkub vaid ühe jaoks. See iseenesestmõistetavana näiv tõdemus kehtib ka riigikaitses: sõjaliste võimete osas vajame reaalselt eksisteerivaid, varustatud ja mehitatud üksusi, mitte ulmelisi kirjeldusi tulevikuplaanidest, mis kunagi ei realiseeru.

    Tänavu aasta alguses heaks kiidetud riigikaitse arengukava on realistlik plaan meie sõjaliste võimete arendamiseks. Selle kohaselt suudame tõsiselt pingutades luua 2022. aastaks kaks…

    Urmas Reinsalu
    2 minutit

  • Riigikaitseõpetuse välilaagri läbinud koolinoorte emotsioone

    „Sai värsket õhku hingata ja tunda ka veidike sõdurielu. Kõige rohkem meeldis iseenesest mulle camo tegemine näole, sõjamärkide õppimine ja nende kasutamine.   Tahtsin ise vabatahtlikult veel öövalves olla, nii väga oleksin tahtnud karjuda: „Häire, häire, häire!”, aga kahjuks polnud selleks põhjust. Öösel telgis magades oli väga külm, kuna juhuslikult ei kütnud meie ahi nii…

    2 minutit

  • Ka luuavarrest võib pauk tulla

    Laval, klassi ees ja lahinguväljal kehtib üks ja sama reegel: kohane ja improviseeri, teab riigikaitseõpetaja Madis Milling.

    Õpetaja Madis Milling siseneb koolimajja, laiguline vorm seljas, mustad prillid ees. Kotist paistavad kolme karabiini otsad, puusal ripub isiklik püstol. Leitnant Milling on „Kevadtormilt” hüppes, et anda Keila koolis riigikaitseõpetuse tundi.

    Seekordses tunnis õpetab Milling relvade käsitsemist ning tund toimub aulas. „Kui siin pauk käib,…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Lõpuks ometi – Tere, Ulf Stark!

    Ulf Starki kohtasin 18 aastat tagasi Stockholmis lastekirjanduse konverentsil. Nägin, kuidas ta oma teoseid luges ning täiskasvanud tugevad mehed ja naised vappusid hääletu naeru käes, pühkides silmist naerupisaraid.

    Starki raamatud esindavad kõige selgemas mõttes lastekirjanduse nii-öelda igipõlist peajoont – need räägivad lapsest ja lähimatest inimestest tema ümber. Selgub, et suurimad ootamatused tabavad meid seoses tuttavate inimestega. Äsja Ülle Liiveti armsas tõlkes…

    Mare Müürsepp
    2 minutit

  • Galina Iljenko: „Ärge kartke oma vanust, õppige sellegipoolest”

    Aastaid kergetööstuses töötanud Galina Iljenko (45) tegi möödunud aastal oma elus kannapöörde ning asus õppima Tartu ja Valga kutsehariduskeskuses enda jaoks uut eriala – toitlustamist.

    Galina töötas aastaid ühes Lõuna-Eesti kergetööstusettevõttes, kuid kuna firmas vahetusid pidevalt omanikud, ei pakkunud ettevõte oma töötajatele turvatunnet ega stabiilsust. 2012. aasta kevadel otsustaski Galina oma senise karjääriga lõpparve teha…

    Sander Silm
    4 minutit

  • Metsaistutamise kiituseks

    Minu kooliajal olid õppeaastas kaks sündmust kindlad nagu aamen kirikus: sügisel käisid kõik kaelakandjad kartuleid võtmas ja kevadel metsa istutamas. Ei olnud õpetajal bussitellimise muret ega koha otsimist. Kooli tuli käsk selleks päevaks nii mitu klassi tööle saata, info anti kätte ja võileiva pidid kaasa võtma. Kõik oli riigivärk. Kui ilmaga vedas, ei olnud mingit muret. Kolhoosi päevinäinud bussiloks vuras ette…

    Ingrid Rump
    4 minutit

  • Õpetaja läheb suvel vabatahtlikuks

    Eestis ei ole tehtud uuringut, kui palju meie vabatahtlikest on õpetajad või mis valdkonnas nad tegutsevad. Teame, et vabatahtlikke on meil 29% elanikkonnast ning vaid 3% neist tegutseb vabatahtlikuna regulaarselt. Tihtipeale valitakse tegevus hoopis teisest vallast, kui on igapäevatöö, sest nii on võimalik tulla välja igapäevarutiinist ja suhelda teistsuguste inimestega.

    Kuidas leida endale sobivaim vabatahtlik tegevus?

    Kohalik elu. Kõige meelsamini panustatakse…

    Eha Paas
    4 minutit

  • Rajaleidja avas uue ametite andmebaasi

    Rajaleidja ametite andmebaasist on õpetajale palju abi. Lihtsa ülesehitusega, loogilises ja kasutajasõbralikus keskkonnas on 124 kutsealakirjeldust ning 150 ametikirjeldust, lisaks 150 ametitundmise küsimustikku. Kirjeldused sisaldavad olulist infot: töö iseloom, töökeskkond, vajalikud teadmised, oskused, isikuomadused, haridus ja väljaõpe, töövõimalused, sissetulek ja soodustused ning lähedased ametid.

    Õpetaja saab keskkonda kasutada nii läbiva teema elukestev õpe ja karjääriplaneerimine käsitlemisel tunnis kui ka karjääriõpetuse…

    Kati Raudsaar
    4 minutit
  • ,

    „Matilda” räägib lastest, kellel ei lubata lugeda

    Roald Dahli raamatud on alati olnud teistsugused, n-ö tänapäeva muinasjutud, segades reaalsesse konteksti pisut ebatavalisi värvikaid seiku. Ja mõjudes sealjuures ometi omalaadselt usutavana, laste jaoks vähemalt. Tema seekordne lugu on seotud otseselt kooli ja lugemisega.

    Kui siinse külje põhilugu „Vaimude jaam” püüab muu hulgas portreteerida asotsiaalset perekonda, mille isa on vägivaldne alkohoolik ja ema ignorantselt depressiivne, kuid…

    Mari Klein
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Millest vestavad tänapäeva laste kirjutatud muinaslood?

    „Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala . . . .” Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.

    Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda….

    Meeli Parijõgi
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Tartus kõneldakse homme lastekirjanduse tüvitekstidest

    Kolmapäeval, 10. aprillil kell 10 algab Tartu linnaraamatukogu saalis lastekirjandusepäev, mille teema on seekord “Tüvitekstid ja ajakaja laste- ja noortekirjanduses”.  Sõna võtavad lastekirjanduse uurijad Jaanika Palm ja Krista Kumberg, Tallinna Ülikooli (TLÜ) õppejõud Ave Mattheus ja Tartu Ülikooli (TÜ) õppejõud Ele Süvalep, kirjastuse TEA peatoimetaja Tiiu Valm ja teised. Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik…

    2 minutit

  • Linnu-uudiseid!

    Ornitoloogiaühing kutsub aasta linnu viktoriinile

    Eesti ornitoloogiaühingu veebilehel www.eoy.ee/nurmkana toimub märtsist kuni oktoobrini aasta linnu viktoriin, milles iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus…

    2 minutit

  • Roheliste rattaretk kutsub õue õppima

    Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!

    Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid

    Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes…

    Helen Arusoo
    4 minutit

  • Mõningaid mõtteid metsaistutamisest

    See mõte on mind vaevanud juba hulk aega. Võib-olla tekib sellest mingi arutelu või mõttevahetus. Mul pole ei pedagoogilist ega metsandusharidust. Aga mul on lapsed ja lapselapsed. Ja nii edasi . . . .

    Sest on juba üle tosina aasta, kui omavahelises jutuajamises hakkasime rääkima oma metsaistutuspäevadest. Eks need olid pisut nostalgiahõngulised jutud. Arutasime, et praeguse aja koolilapsed on sellest kenast kombest ilma…

    Mati Alla
    3 minutit

  • AHHAA teaduskeskuses õpitakse uurides ja kogedes

    Kuidas näeb välja tibu koorumine munast ja tema esimesed elupäevad? Milline on sipelgate pereelu? Kuidas tekib veekeeris? Vastuseid neile ja paljudele muudele küsimustele saab otsida elus eksponaatide abil ise ja üheskoos kaaslastega.

    Iga õppija on uurimusõppepäeval väike teadlane, kes uurib, vaatleb, katsetab, koondab ja analüüsib ning lõpuks jõuab põhjendatud järeldusteni. Uurimuslikul õppimisel on fookuses teadmiste ja kogemuste ühendamine.

    Tartus…

    Liina Vaher
    2 minutit

  • Retk mõisa – ainete integratsiooni musternäidis

    Viimaste aastakümnetega on Eesti kultuurimaastikul hakanud selgelt eristuma uudne külastussihtkoht – mõis. Selguse mõttes peab ütlema, et tänapäevases võtmes hõlmab sõna „mõis” eelkõige selle peahoonet, samas kui ajalooliselt tähendas see üldisemalt majandusüksust. Aga jäägu see nüanss mõisa avastajatele.

    Tavaliselt piirdutakse mõisaekskursioonil arhitektuuri ja ajalooga tutvumisega, kuid tervikut silmas pidades tähendab see silmaklappidega lähenemist. Nähtavasti ei ole ühtegi teist…

    Alo Särg
    3 minutit

  • Parimad linnu- ja metsatundjad tulid prantsuse lütseumist

    25. märtsil tunnistati Tartus parimateks metsatundjateks Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Copper owl ehk Annaleena Vaher, Mati Lepikson ja Airon Oravas (õpetaja Marje Väli), kes sõidavad 25. ja 26. septembril Eestit esindama rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” finaali Portugalis.

    Kaks päeva hiljem võitis sama võistkond ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumi linnuviktoriini.

    13–19-aastaste noorte metsandusvõistlusel võeti mõõtu viktoriinis ning metsandusteemaliste plakatite…

    1 minut

  • Loodusmuuseumi näitus lahutab müüdid ja tegelikkuse

    Näitus „Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus” on rehabilitatsiooni­programm loodusfoobikutele. Kuna hirmutav on eelkõige see, mida ei tunne, jagab näitus praktilisi teadmisi loodusega taastutvuse sõlmimiseks.

    Looduses pole ükski liik ohtlik iseenesest. Kes ühele surmakuulutaja, see teisele toit. Mis inimesele näib kuritahtliku käitumisena, on looma jaoks vahend liikidevahelises konkurentsis ellujäämiseks. Igal liigil on oma koht ja roll ning kellegi…

    Liis Rohtmets
    2 minutit

  • Meelega õpitu on meeles

    Kümme aastat tagasi võtsin kasutusele mõiste „õuesõpe” ingliskeelse „outdoor learning” vastena. Eesti loodushariduses on õuesõpe nende aastatega laialdaselt omaks võetud nii mõistena kui ka sisuliselt. Kaasatulijaist on saanud õuesõppe edasiarendajad.

    Õuesõppe päeva tähistama hakkamine oli algselt Kristel Vilbaste idee. Ta palus mul leida meie pärimusest kalendritähtpäev, mis võiks sobida õuesõppe päevaks. Valik langes künnipäevale 14. aprillil, mis on Põhjamaades tuntud suveööde päevana…

    Mikk Sarv
    4 minutit

  • Kehaline kasvatus olgu meeldiv tund

    Mida arvavad kehalise kasvatuse tundidest Hiiumaa gümnaasiumiõpilased?

    Meedias on viimastel aastatel kombeks avaldada koolide kohta ainult halvustavaid materjale, unustades, et meil on palju väga häid koole ja õpetajaid ning tublisid õpilasi. Negatiivse fooni loomine on muutumas tavaks ka kooli kehalise kasvatuse suhtes. Küll ei sobi mõnele sõnakale ajakirjanikule või lapsevanemale kehalises kasvatuses hinnete panek, normatiivide täitmine, küll jooksmine ega suusatamine. Kehalise…

    Meeli Roosalu, Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituut; Raina Erin
    4 minutit
    2 kommentaari
Õpetajate Leht