Erilehed
-
Uurimuslik AHHAA-õpe õpetab nägema ja looma seoseid iseenda kaudu
Eelmise aasta sügisest hakkas teaduskeskus AHHAA pakkuma põhikooliealistele kuut eri õppepäeva. Need said kohe ülipopulaarseks, sest ühendame eri õppeained, kasutame uurimisõpet ning teaduskeskuses asuvaid põnevaid käed-külge-eksponaate ja teemanäitusi.
Teadus ja haridus on lahutamatud ning teaduskeskuse roll hariduse toetajana saab olla eelkõige ainete lõimimine ja teadussaavutuste arusaadavaks tegemine. Muudame esmapilgul keerulised teooriad ja mõisted lihtsamaks, kui…
2 minutit -
Koolitunnid Tartu Mänguasjamuuseumis
Tartu Mänguasjamuuseum pakub lasteaia- ja kooligruppidele nii harivaid kui ka meelelahutuslikke muuseumitunde. Programmist leiab teatri- ja filmiteemalisi ning mänguasja ajalugu tutvustavaid õpitubasid.
Meie kõige populaarsemad õpitoad on „Lauake, kata end!”, milles õpetatakse lasteaia- ja koolilastele mängu abil lauakatmise algtõdesid, ning „Kuidas teha varjuteatrit?”, milles valmistatakse ise kõigepealt varjuteatri nukud ning siis tehakse koos valmis ka üks tõeliselt vahva teatrietendus. Lastestuudio…
2 minutit -
Koolitund teletornis
Tallinna teletorn, Eesti üks unikaalsemaid ehitisi, avati taas 2012. aastal. Renoveeritud teletorn pakub külastajatele futuristlikku näitust Eesti tippudest. Külastajal on võimalus teha videotervitus telestuudios, vaadata Eesti esimest 3D-mängufilmi ning tutvuda Eesti ja Tallinna teletorni ajalooga.
20% uuenenud teletorni külastajatest moodustavad lapsed, kes on jõudnud siia nii peredega kui organiseeritud gruppidena koolidest, lasteaedadest. Lisaks meelelahutuslikule külaskäigule pakume koolidele õppekavasse sobivaid haridusprogramme.
Teletorni haridusprogrammid
Juba teist aastat…
2 minutit -
Arheoloogide ja museoloogide koostöö piirialade muististe kaitsel
Eesti, Läti ja Vene arheoloogid, museoloogid ning muinsuskaitsjad on jätkamas 2012. aastal alustatud ühist kolmeaastast tegevuskava „Arheoloogia, võim ja ühiskond”.
Aasta ei ole muinasteaduse skaalal muidugi kuigi pikk aeg. Aastasadade ja isegi -tuhandete taustal, mida arheoloogid uurivad ja talletada püüavad, ei moodusta see tihti üht promilligi. Leidude vanuse määramisel on tänapäevane loodusteadus oma täppismõõtmise meetoditega…
2 minutit -
Arhiivikülastus Skype’i teel
Väga tihti sooviksid õpetajad rikastada oma tunde mitmesuguse materjaliga, kuid eriti suurematest keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks tähendab arhiivikülastus terve päeva vältavat ekskursiooni, majanduslikest väljaminekutest rääkimata. Rahvusarhiiv on töötanud välja tunnikavad, mis pakuvad võimalust töötada autentsete arhiiviallikatega, kuid teha seda kooli arvutiklassis.
Tunnikavad on välja töötatud projekti „Muuseum ja arhiiv õppekeskkonnana” raames ning käsitlevad 18.–20. sajandi ajaloosündmusi. Teemavalikus on näiteks perekonnanimede…
2 minutit -
Vabariigi sünnipäevakuul Eesti Sõjamuuseumis
Johan Laidoneri sünnist täitub 12. veebruaril 130. aastat ning Maria Laidoneri sünnist möödus eelmise aasta 7. detsembril 125. aastat. Tähistamaks Maria ja Johani sünnipäevi, toimub 12. veebruaril Viimsi kooliteatri etendus „Ma vaatan maailma Igaviku Aknast”.
Viis aastat tagasi esietendunud lavastuse taaselustamises löövad kaasa ka kunagised peaosatäitjad: Johan Laidoneri osatäitja Rünno Karna ja Maria Laidoneri kehastanud Laura Ojala. Etenduse eestvedajad…
2 minutit -
Maria Parr kui Lindgreni elutõdede edastaja
Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlkeraamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.
Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…
4 minutit -
Lumememmede aeg on käes!
Vana aasta viimasel hämaral kuul tuli trükikojast üks üleni valge raamat, kus ainult sajab ja sajab. Küllap on see neil tumedatel pühadel juba paljudele lohutust pakkunud, aga tundub, et õige aeg sellest raamatust rääkida on just sel nädalal – äratundmisrõõm saab ju tekkida alles nüüd.
See on lugu ühest väikesest lumememmelapsest nimega Trips, kel kogemata sattunud südame kanti tilluke sinilill. Lisaks murele,…
2 minutit -
Raamatuid tööst, koolireformist ja elu põhiväärtustest – kohustuslik kirjandus täiskasvanutele
• Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa”
Autor oskab end pisipoisi rolli sisse elada ja muhedal moel kirja panna kõik, mis lapse meelest elus tähtis on. Muuseas, need ei ole asjad, vaid täiskasvanu aeg ja armastus. Kohustuslik lugemine isadele!
• Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad”
Vallatu ja naljakas minajutustus tragilt…
2 minutit -
Veel kord kokkuvõtlikult lasteraamatutest
Lõppev raamatuaasta ladus lastekirjanduse riiuleile hulga väärtuslikku materjali, mille seas kullaterasid nii kodu- kui ka välismaalt. Nii mitmestki on aasta jooksul ka Õpetajate Lehe veergudel kirjutatud, aga kuna inimesed pühade eel ikka ja jälle paluvad: „Kuule, soovita mulle mõni hea lasteraamat”, proovime heita tagasi ülevaatliku pilgu.
Raamatuga on säärane lugu, et kui sellest kirjutamiseks läheb, saab seda lahata iseeneses…
8 minutit2 kommentaari -
Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde
Rahvusraamatukogu kõik näitusesaalid on 5.−30. novembrini suurepärase kunsti päralt – toimub Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”.
Tänu Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti lastekirjanduse keskuse ja IBBY Eesti osakonna sihipärasele tööle toob tänavune, juba IV triennaal Läänemeremaade illustraatorite paremiku taas Eestisse. Osaleb 70 kunstnikku enam kui 250 tööga. Kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa, Soome, Saksamaa, Poola, Leedu,…
3 minutit -
Kõnelevad pildid
Alates 2003. aastast on Eesti publikul võimalus iga kolme aasta tagant osa saada rahvusvahelisest tipptasemel (laste)raamatukunstist. Läänemeremaade kunstnike loomingut esitlev neljas Tallinna illustratsioonitriennaal (TIT) „Pildi jõud“ avati 5. novembril kolme näitusega, mis jäävad vaatajale avatuks kuu lõpuni.
Eesti lastekirjanduse keskuses näeb eelmise triennaali võitja Varvara Alyai isiknäitust, Tallinna linnateatri kaminasaalis eksponeeritakse teisel triennaalil diplomi saanud Vera Pavlova töid. Rahvusraamatukogu näituseruumides saab vaadata seitsmekümne triennaalil…
4 minutit -
Raamatukogu kingib lastele raamatu
Tallinna keskraamatukogu kingib igale pealinna 1. klassi lapsele raamatu „Omad jutud 2”, mis sisaldab laste endi kirjutatud lugusid ja ka tuntud lastekirjanike loomingut. Kokku saab raamatu 4561 tänavu kooliteed alustanud last.
Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepp rääkis Õpetajate Lehele, et tegu on juba teise kogumikuga. Esimene samanimeline kogumik ilmus 2008. aastal, seepärast sai värske raamat ka järjekorranumbri kaks.
Värskes raamatus…
2 minutit -
Riigikaitseõpetuse kursuse läbimine tõstab noorte kaitsetahet
Riigikaitseõpetust õpetavate koolide arv on järjepidevalt kasvanud. 2012/2013. õppeaastal õppis riigikaitset ligi 4000 õpilast 149 koolis üle Eesti. Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet.
Soovisin riigikaitseõpetuse kursuse läbimise ja kaitsetahte taseme seost lähemalt…
3 minutit -
Loomekonkurss „NATO mäng”
Kaitseministeerium, Eesti NATO ühing ning haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse õpilaste loomekonkursi „NATO mäng”, et tähistada NATO-ga liitumise 10. aastapäeva.
Konkursile oodatakse osalema gümnaasiumiastme ja kutseõppeasutuse õpilastest moodustatud kuni viieliikmelisi rühmi.
Nõuded NATO mängule
• Konkursil osalev rühm loob NATO mängu, mis võib olla laua-, kaardi- või digimäng, mida mängitakse eesti keeles.
• Oluline on, et mänguga saaks kasutada oma seniseid…
2 minutit -
Riigikaitse vene õpilastele – väljakutse ja võimalused
MTÜ Riigikaitse Rügement viib riigikaitseõpetust läbi 13 koolis Tallinnas ja Harjumaal. Meie „portfellis” on tublisid maa- ja linnakoole, eesti ja vene koole, kutseõppeasutusi ja haridustempleid, mida eri edetabelites nimetatakse eliitkoolideks. Kokku on meil sel õppeaastal üle 600 õpilase ja julgeme antud valimit nimetada läbilõikeks ühiskonnast.
Juba kolmandat aastat riigikaitseõpetusega tegeldes oleme märganud, et läbiv küsimus on rahvusküsimus….
7 minutit -
ÜRO Eesti riigikaitses ja riigikaitseõpetuses
ÜRO on iseseisva kaitsevõime, EL-i ja NATO kõrval meie julgeoleku neljas sammas.
ÜRO-s on vähe riike, mis asuksid mõnes teemas sedavõrd prominentsel positsioonil, nagu on Eesti internetivabaduses ja -julgeolekus. Vähe on ka riike, mis panustavad nt rahvusvahelise õiguse edendamisse sama palju kui Eesti suursaadik Tiina Intelmanni vahendusel, kes on rahvusvahelise kriminaalkohtu osalisriikide assamblee president.
ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eesti…
3 minutit -
Millega kaitsevägi noori üllatab?
Suur kehaline koormus, meeskonnana õppimine, teadmiste „lihastesse harjutamine” – see kõik on mõnelegi koolipingist tulnule uudis.
Nii kool kui ka kaitsevägi on õppeasutused. Mõlemas omandatakse teadmisi, oskusi ja ka hoiakuid. Samas on neil kahel siiski sedavõrd palju erinevusi, et noorsõduritel võtab mitu nädalat, enne kui nad kaitseväe õppimisstiiliga harjuvad. Mille poolest erineb siis õppimine kaitseväes kooli omast, seda uurisime kaitseväe esimese…
6 minutit -
Tänu ja tunnustus kaitseministeeriumile
Riigikaitseõpetust viiakse koolides läbi haridus- ja teadusministeeriumi ning kaitseministeeriumi tihedas koostöös. Kuidas on haridus- ja teadusministeerium selle koostööga rahule jäänud? Kuidas riigikaitseõpetus õppeainena tundub? Õpetajate Lehe küsimustele vastab HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.
Kas riigikaitseõpetus ei peaks olema kohustuslik õppeaine?
Irene Käosaar: Riigikaitseõpetus on meie koolis tänuväärsel kohal. See valikaine ei ole mõeldud ainult ettevalmistuseks ajateenistusse minejatele, kuigi on kindlasti toeks…
5 minutit -
Koolipapa ja kuulipilduja
Ameerika menufilmis „Reamees Ryani päästmine” hargneb huvitav kõrvalliin: räsitud rindemehed veedavad jõudehetkil aega mõistatamisega, mis ametit pidas nende ülem, tulest ja veest läbi käinud sõjamees, enne sõda eraelus. Kui siis lõpuks selgub, et ta oli . . . . õpetaja, peab see mõjuma ja mõjubki üllatavalt. Õpetaja sõjaväljal? Maailma kõige rahumeelsema ja ülesehitavama ameti pidaja püssiga käes, valmis tapma? Õpetaja – sõjamehe vastand?
Sama vastandust…
2 minutit
