Arvamus
-
Kui nupp nokib, aga süda ei tunne …
„Ja mis puudutab haridust, siis oleme end müünud kiirtoidu mudelile. See laostab meie hinge ja energiad, nii nagu kiirtoit laostab meie füüsilised kehad.” Sir Ken Robinson
TED-konverentsidel ülemaailmset tuntust kogunud inglise kirjaniku, koolitaja ja haridusuuendaja Ken Robinsoni arvates ei piisa enam minevikust pärit industriaalajastule omase haridussüsteemi reformimisest. Me vajame hariduselu tänapäevaseks muutmiseks revolutsiooni. Mineviku eelarvamuste mõjul kipume soovima, et meie…
5 minutit10 kommentaari -
Vabariik ja sünnipäevad
Eesti vabariigi sünnipäev on täpselt ülehomme. Riik on uhke asi, vaba riik on eriti uhke ja oma Vabariik seda enam. Vabariigis võib igaüks Päikesekuninga kombel kuulutada: „Riik – see olen mina!” ja tal on õigus. Riigi sünnipäev on päev, mil tasub eriti selgesti tunnetada oma riigiga üks olemist. Tajuda, et mis riigis hästi, on hästi ka minul, ja mis riigis vilets,…
4 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valikud Eestis 2013
Riigikogu kultuurikomisjon on hakanud arutlema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuspaketi üle. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumist tulnud seadusemuutmise ettepanekutele on parlamendile saadetud veel mitu eelnõutäit ettepanekuid. Kaks õppeaastat kehtinud seaduse puhul on taas laual suured teemad, milles must valgel häid lahendusi polegi. Ühtegi hääletust ega otsust lehe ilmumiskuupäevaks veel tehtud ei ole peale tehnilise otsuse poliitilised arutelud avada.
Väiksed…
7 minutit -
Su üle NATO valvaku
Eesti riik ja meie omariiklus on jõudnud auväärsesse ikka. 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva. Iseseisvust – ise mõtlemist, ütlemist, kirjutamist, otsustamist, valimist – seda pole olnud ju sugugi pikka aega. 1918–1939 (21 aastat) ja 1991–2004 (13 aastat). Kokku siis 34 aastat reaalset iseseisvust – iseseisvust de facto.
Juriidiliselt toimis Eesti riik eksiilis muidugi edasi ja meie peame oluliseks riiklikku järjepidevust, mida…
5 minutit -
Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile
Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng . . . . Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühisistungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…
4 minutit -
Annika Rebane: Ebatsensuursetest sõnadest
Mõni aasta tagasi oli mul õpetada 7. klass, kus suure hulga kenade ja viisakate laste kõrval ka rühm noormehi, kelle meelest raamatute lugemine või kokku- ja lahkukirjutamise õppimine oli võrdlemisi kasutu tegevus. Alguses, kui ma neid veel ei tundnud, tekkis meil lahkarvamusi küll. Noormehed kasutasid oma seisukohtade selgitamiseks ka ebatsensuurset sõnavara.
Mind aitas nendega hakkama saada teadmine, et ükskõik,…
3 minutit -
Anna-Liisa Blaubrük: Õpetaja, kas te olete lesbi?
Kuidas lahendada olukordi, kus õpilased kipuvad üle piiri minema? Toon selle kohta mõned näited oma praktikast. Olen töötanud kaks aastat tasandusklassi juhataja ja aineõpetajana, praegu olen seitsmenda klassi juhataja ning inimeseõpetuse õpetaja. Koolis olen töötanud üheksa aastat. Näited aga on sellised.
• 9. klassi tasandusklass, keskmine vanus 16 aastat, õpilasi klassis 18 (üle lubatud normi). Kuulen tunni ajal…
4 minutit -
Valter Parve: Aga mul on suva!
Üks probleem on, et lapsevanemate kasvatav, eeskuju andev positiivne mõju puudub või on oluliselt kahanenud, lapsed on omapead. Põhjuseks ühe või mõlema vanema kaugtöö, perekondade lagunemine, tarbimisväsimus, hõivatud vanavanemad jms. Siia võiks paigutada ka pereliikmete nn atomiseerumise ehk nähtuse, kus igaühel on koolist või töölt tulles oma tuba koos ekraani ja selle vahendatud virtuaalmaailma ning -suhetega ja pere teiste liikmetega…
6 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Riskist ja turvavõrkudest
Nagu arvata oli, sain oma minevanädalase siinse jutluse eest natuke kiitu ja natuke nätakat ka. See on vist igasuguste avalike ülesastumiste ja ka muude tegevustega nõnda, et mida iganes sina ka ei teeks, ikka leidub neid, kes suudavad su tekstist välja lugeda midagi säherdust, mida seal sugugi polnud, või lihtsalt seda, mis parasjagu lugeja enese peas kõige…
4 minutit -
Kust leida tõelist sõpra?
Maailma ajaloos pole kunagi olnud puudu vaenlastest, vaenust ja vaenutsemisest – riikide, rahvaste ja inimeste vahel. Kui tegelikku vaenlast ei ole, siis tuleb see vaenlase kuvand luua. Vaenutsevaid osapooli on poliitikas ja abielus, koolis ning äris. Vaenlane kasutab omaloodut taktikat ja vaenlane ise kunagi ei tea või ei taha tunnistada, et ta on kellegi vaenlane või et tal endal oleks palju…
3 minutit -
Peedu Sula: Õpetajate võrdsest rahalisest kohtlemisest
Riik peaks tagama kõigile kogenud õpetajatele võrdse palga, mitet tekitama pedagoogide seas sisepingeid, kirjutab Pärnu Ühisgümnaasiumi õpetaja Peedu Sula Postimehe arvamusportaalis.
Palgatõus Aaviksoo moodi tähendab paljude haridusinimeste jaoks palgatõusu ilma rahata. Kui sellest enne «tõusu» räägiti, ei võtnud ministeerium sellist juttu üldse mitte tõsiselt. Meedia vahendusel kinnitas minister, et tõus jõuab iga õpetajani, sest haridustoetus on muudetud…
3 minutit -
Lauri Leesi: Klassijuhatamisega on niisiis kaputt?
Olen kaua oodanud, et Eesti vabariik suudaks klassijuhatajale koristaja kuupalka maksta. Seni oleme oma koolis selle raske ning vastutusrikka töö eest õpetajatele 50% sellest rahast ära tasunud. Ah et kas tulen säärase „priiskamisega” aasta lõpuks ots otsaga välja? Kuidagi olen ikka tulnud. Ei salga – läinud detsembris olin omadega päris plindris. Kuid ei midagi hullu . . . .
Hulluks hakkab…
3 minutit -
Siim Kallas: Jakob Westholmi gümnaasium 115
Otsisin välja kaks fotot. Ühel, mustvalgel, on üsna õnnetu näoga, kartlik jõnglane 1. septembril 1956 Kevade tänava koolimaja peaukse ees. Mida toob see uus tundmatu maailm – kool? Teisel, värvilisel, peaaegu samas kohas juunis 1967 tehtud fotol on pikk väga kõhn (66 kilo!) nooruk tumesinises ülikonnas, äsja saadud kuldmedal sõrmede vahel. Ta on enesekindel, veendunud, et tulevik toob…
6 minutit -
Raivo Juurak: Tõstamaa sündroom
Eesti haritlane ei oska oma häid võimalusi ära kasutada – selline mulje jääb, kui Tõstamaa vahejuhtumi järelkajasid vaadata. Ainult meedia püüdis serveerida juhtunut kurioosumina, kus n-ö mitte koer ei hammusta meest, vaid mees koera – pealkirjadest jooksis läbi, et lapsed kiusavad õpetajat. Paraku on suuremate kogemustega pedagoogid märkinud, et Tõstamaa kiusamislugu on lapsemäng selle kõrval, mida nemad on kogenud, ja…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Ikka tööst ja tasujatest
Ebapiisava töötasu üle nurisemine saavutas hiljuti uue taseme. Erinevad uudisekünnised ületas lugu sellest, kuidas keegi tundmatuks jääda sooviv noordisainer olla väitnud, et alla nelja tuhande euro kuus pole just nagu mõtet tööle minnagi. Tõsi ta on, kõlab ülbelt. Eriti ülbelt selle poole palgasaajaskonna kõrvus, kes kuus viissada või vähem eurot kätte saavad ja ikkagi tööd teevad. Enamasti…
5 minutit -
Veiko Belials: Protsentidega hindamine on saatanast
„Riigieksami lävend ei peaks tõusma 50 punktile, vaid jääma 20-le või langema lausa üheni,” kirjutab Loo keskkooli matemaatikaõpetaja, pedagoog-metoodik Allar Veelmaa 7. detsembri Õpetajate Lehes.
„Kuna 2014. a kevadel sooritavad kõik õpilased matemaatikaeksami, siis on minul ja paljudel kolleegidel lihtne küsimus: kas on analüüsitud, mis juhtub, kui jäädakse nõude juurde, et eksami sooritamiseks on vaja saada 50 protsenti…
4 minutit -
Appi tõttab Euroopa Liidu Maja
Tänavune aasta on Euroopas pühendatud kodanikule. Mida see tähendab? Euroopa Liit on meie ümber igapäevaelus ja võib-olla ei mõtle me sellest tihti kui kodanikud. Ent Euroopa kodaniku mõiste sisaldab endas nii mõndagi, mis just praegu, kriisiajal, omandab uue mõõtme.
Esmalt on üha rohkem kõlama hakanud mõte, et kodaniku hääl peaks Euroopas praegusest enam maksma. Praegu on veel selgusetu, kuidas täpselt võiksid…
3 minutit -
Õpetaja elukutse väljakutsed
Tšehhi kasvatuse ajaloo suurkuju Jan Amos Komensky on öelnud, et õpetaja amet on kõige kõrgem amet päikese all. Kas see on ka tänapäeval nii? Millised on õpetaja elukutse väljakutsed? Kuidas õpetajana ellu jääda?
Kui ülikooli lõpetanud või veel ülikoolis õppiv noor õpetaja alustab oma tööd koolis, siis on tal palju idealismi. Reaalsed kooli olukorrad panevad teda küsima, kuidas hakkama saada, kuidas…
4 minutit -
Mida me riigieksamist tegelikult ootame?
Riigieksamite sooritamiseks vajaliku lävendi üle arutlemiseks tuleb meenutada, milleks riigieksamid on loodud. Mõttevahetuse muudab häguseks see, et tihti ei räägi me samadest riigieksamitest. Seda ilmestab hästi tõik, et pahatihti arvatakse, et riigieksami 100-punktine skaala on aine omandamise protsent. Skaala on meie otsustada: eksam võib olla koostatud nii, et üks punkt tähendab juba kogu ainekava omandamist, aga ka nii, et…
6 minutit
