Nädalakommentaar

  • ,

    Aukartmatusest teaduse ees

    Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Jo­han­­nes Ubar oma loengu pealkirja (Niko­­lai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…

    Karl Kello
    4 minutit
    3 kommentaari
  • ,

    Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?

    Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.

    Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…

    Raivo Juurak
    4 minutit
  • ,

    Ma ei pane pahaks, et sa näed

    Kui palju me tunneme inimesi, kes on väljaspool nii-öelda tavalisusest, on erivajadusega? Mitut teost te teate, mille peategelane on pime, kui see pole seotud mõne oh kui hirmsa teemaga?

    Kipume olema enesekesksed ja endast erinevaid ning nende vajadusi lihtsalt mitte märkama. Koht, kus pimedal inimesel on tõesti abi vaja, on näiteks bussipeatus. Kuidas sa teed kindlaks, mis number buss tuleb, kui…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
  • ,

    Jää-ämber koolirahvale

    Suvise lasteaiapuhkuse ajal tuli mu tütrel laps üheks päevaks tööle kaasa võtta. Laua taha vangistatud „abiline” muudkui vatras. Viimaks palus ema tal natuke aega kuss olla ja joonistada ning lisas, et kui tema väike oli ja oma emmega tööl käis, pidi ta vait olema ega tohtinud piuksugi teha.

    Poiss uuris, kellena ma sel ajal töötasin, ja kuuldes, et olin õpetaja, teatas: „Siis…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
  • ,

    Vana kool

    Maailm on muutunud, ideoloogiline võitlus on lõppenud, Ida ja Lääs elavad edaspidi sõbralikult koos, hõiskasid poliitikavaatlejad 20 aastat tagasi. Ameerika politoloog Francis Fukuyama kuulutas koguni ajaloo lõppenuks.

    Ka Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. Meie lapsed läksid 20 aastat tagasi esmakordselt kooli maal, kus polnud enam ühtki võõrast sõdurit. Tänavu on paraku üle hulga aja esimene aasta, kus me nii enam öelda ei saa. Võõrväed on…

    Kalle Muuli
    5 minutit

  • Eesti lapsed vene kooli?

    Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.

    Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…

    Karl Kello
    4 minutit

  • Meie ajal oli poistel parem …

    Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…

    Raivo Juurak
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Lillepeenar ja kiri onu Endlile

    Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…

    Tiina Vapper
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Sool, maal, veel

    Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…

    Mari Klein
    5 minutit

  • Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles

    Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …

    Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.

    Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…

    Karl Kello
    4 minutit

  • Kas õpetajaks õppima ei peaks olema raskem pääseda?

    Käes on viimaste riigieksamite aeg ja abituriendid mõtlevad, millist ülikooli ja eriala valida. Me muidugi loodame, et õpetajaks õppida soovijaid oleks võimalikult palju, et nendele erialadele oleks ergutavat konkurentsi nagu Soomes. Aga karta on, et imet ei sünni, sest ootused tulevastele õpetajatele on meie ülikoolides endiselt küllaltki madalad.

    Tõsi, ülikoolid on vastuvõtulävendit tõstnud. Näiteks Tallinna ülikooli saab…

    4 minutit

  • Maale elama

    Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia…

    Tiina Vapper
    4 minutit

  • Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega

    Kuidagi väga äkitselt on muutunud aktuaalseks küsimus, mis meist saab. Mis ootab ees? Kuigi seda, mis hakkab toimuma, pole võimalik kuidagi ette näha, saab ometi välja arvutada, millal hakkab toimuma. Räägitavat, et eesti rahva tõetund saabub kolme aasta pärast, kui möödub sada aastat nn SSOR-ist. Ei – ajalooaritmeetika ütleb, et nii palju pole meile aega antud. Hea, kui…

    Karl Kello
    4 minutit
    3 kommentaari

  • Laste pealt kokkuhoidmine maksab kätte

    Pinev olukord Tapa erikoolis kestab. Eelmises Õpetajate Lehes tõi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg Tapa kasvandike mässu peamise põhjusena välja kooli vildakavõitu töökorralduse ja töötajate puuduliku juhendamise. Praeguseks on erikooli direktorile tehtud ettepanek kohalt tagasi astuda. Justiitsminister Hanno Pevkurit tsiteerides peab esimese hooga panustama erikoolide renoveerimisse, sest aegunud arhitektuurilahendus soosib vägivalda ja korratusi.

    Arvata võib, et remont ega…

    Tiina Vapper
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Siin- või sealpool piiri?

    Eelmisel nädalal kirjutas Virve Liivanõmm murest tänapäevase riigi ja noorte perede pärast. Kuigi ea poolest lahutab meid Virvega hulk aastakümneid, on meie hirm ja hingevalu oma rahva pärast üsna samasugune. Just nii, nagu on küllap ka meie vahepealsete aastakäikude kolleegidel. Isegi kui me seda üksteisele alati öelda ei oska.

    Kui Eesti taas iseseisvus ja kaugelt koju igatsenud siia jõudsid, räägiti palju nende…

    5 minutit

  • „Kaugelt tervisi saadan ma sul”

    Pealkirjaks valitud rida nüüd jälle populaarsest laulust osutab suurtele distantsidele ruumis ja ajas peagi saja-aastaseks saava Eesti riigi loos, mis on ju meie enda elu lood.

    See oli Läänemaal, ühel hommikupoolikul tulid nad hulgakesi koju sisse. Prisked hallides villastes jopedes mehed, kaasas nii suured hundikoerad, et isegi põrandal istudes olid nad vaevu kolmeaastasest tüdrukust kõrgemad. Tüdruk haaras oma valge kassipoja, pakkus…

    Virve Liivanõmm
    4 minutit

  • Kas hea tund on riiklik saladus?

    Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?

    Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Õigus lüüa

    Ma olen näinud, kuidas õpetaja lööb lapsi jalaga. Ta oli pikka kasvu meesterahvas ning tagus algkooliealisi poisse ja tüdrukuid – asjalikult ja kiretult nagu liiklust reguleeriv politseinik. Lapsed olid koolidevahelisel jalgpallivõistlusel pealtvaatajad ning õpetaja eesmärk oli nad kiiresti pisut kaugemale ajada. Kuna lapsed seisid ringis ja tema poole näoga, tabasid hoobid nende rinda ja kõhtu. Lapsed püüdsid jala eest põgeneda, aga kuhu sa pääsed,…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Et kool ei tapaks teadmishimu

    Eelmisel nädalal kuulas saalitäis õpetajaid, kõrv kikkis, ühe õpilase juttu. Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient Timothy Henry Charles Tamm, rahvusvaheliste olümpiaadide ja televõistluse „Rakett 69” võitja ning ESTCube’igi loomisel töötanud noormees rääkis andekate noorte arengu teemalisel konverentsil, kuidas ta on kõige selleni jõudnud. Kui ta lõpetas, küsis üks õpetaja: „Mida peaks muutma Eesti hariduses, et sinusuguseid vendi oleks rohkem?”

    Viivukese mõelnud, vastas Tamm:…

    5 minutit
Õpetajate Leht