Mida üldse teatakse Narvast peale mahajäetud tehaste ja idanaabri? Sõjaeelne Narva oli kaubanduse ja tööstuse linn, kus vohas kultuurielu. Nädalavahetuseti võis tänavatel kuulda puhkpilliorkestrit, mille lustakad noodid juhatasid otse Pimeaia parki tantsima. Hommikuti kattis linna meeldiv soojade küpsetiste lõhn. Kõikjal paistis toredaid pisikesi poekesi, olemas olid kondiitriärid-kohvikud, lillepoed, juuksuriärid. Vana-Narva oli kaunis piirilinn, kus kõlas eesti, vene ja rootsi keel. 

Narvat peeti Põhjamaade pärliks. Vanalinna barokses stiilis kirikud ning tornid olid Euroopas unikaalsed ja seetõttu kõrgelt hinnatud. Pärast 1944. aasta märtsi ei olnud seal aga enam midagi imetleda. Linnast oli saanud kahe riigi vaheline lahinguväli. Ainulaadsed ajaloolised hooned hävisid ja neist jäid maha ainult tuhastunud rusud. Vana-Narva sära jäi alles vaid elanike mälestustesse. Vähemalt nende mälestustesse, kes sõja üle elasid.

Julia Augi lavastus „Narva – linn, mille me kaotasime“ põhineb dokumentaalsetel materjalidel ja jutustab lugu Vana-Narvas elanud inimestest. Neist, kellele ei antud võimalust elada piisavalt kaua, et pulmi pidada; vendadest, kes võitlesid erinevate lippude all, ja neist, kes ühel soojal suvepäeval ujuma minnes jõest enam ei naasnudki. Taastame üheks õhtuks Narva endise hiilguse ja ilu.

Vaba Lava menukaim lavastus etendub sügisel vaid neljal korral: Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Haarav lavastus sobib suurepäraselt õppematerjaliks ning on sobilik vanusele 15+. Kutsume kõiki teatri- ja ajaloohuvilisi osa saama kunagise Narva linna südantlõhestavast loost.

• Iga kümne õpilase kohta lisandub üks tasuta saatjapilet.
• Mängukava ja lisainfo on leitavad vabalava.ee. 
• Grupitellimusi ootame meiliaadressil triin@vabalava.ee.