Adamson-Eric (1902–1968) oli omas ajas väga moodne ja mitmekülgne kunstnik. Tõelise modernistina huvitus ta vormi- ja värvimängudest, nagu ka eri rahvaste kunstist, olles seega oma loomingus uljas seikleja, kes mõjub värskelt tänapäevalgi. Kunstniku 115. sünniaastapäeva puhul uuendatud Adamson-Ericu muuseumi püsinäitusel pakub külastajale mängulist elamust NUMU – nutimuuseumi äpp, mis äratab ellu tuntud teosed, jutustades lugusid Adamson-Ericu elust ja loomingust. Seejuures kasutatakse esimest korda Eestis kunstiajaloo vahendamisel liitreaalsuse võimalusi. Kirjanik Kaur Riismaa stsenaariumi põhjal ja Paula Maueri loodud animatsioonide toel avaneb vaatajale teoste virtuaalne elu: suunates oma nutiseadme ühele või teisele teosele, näeb ekraanil näiteks seda, kuidas maalil „Autoportree silmusega” vaatab eakas Adamson-Eric tagasi oma noorusajale või mida kujutavad tegelikult mustad täpid 1942. aasta taevas pildil „Kaugel tagalas”. Valminud on kaks nutiseiklust. Gümnaasiuminoortele ja täiskasvanutele suunatud ringkäik „Rõõm poliitika kiuste” tutvustab kunstnikku eelkõige kui inimest omas ajas, kes keerulistest valikutest hoolimata säilitas elurõõmu. Lastele mõeldud mäng „Päikese tagasitoomine” paneb proovile tähelepanu ja annab lahendamiseks mõned Adamson-Ericu tarbekunstil põhinevad mõistatused. Kõik ülesanded õigesti lahendanu saab tükkidest kokku võtme, mis laseb päikese öökapist välja.

Adamson-Ericu muuseumi nutirakenduse loomisel on peetud silmas seda, et kasutaja suunaks tähelepanu eelkõige kunstiteosele muuseumisaalis ning omandaks seeläbi uusi kogemusi ja teadmisi. Samas aitab mänguline tegevus näitusel hajutada liigset pühalikkuse aurat, mis vahel kunstitempleid kummitama kipub, ja meenutab meile, et kunst on mäng, mida saab mängida ka aastaid pärast teoste valmimist. Usun, et Adamson-Eric nõustuks.

Lisainfo adamson-eric.ekm.ee.

 Muuseumipedagoog Liisi Selg:

Kui õpetaja jaoks on igapäevane märkus tunni alguses „Pange, palun, oma telefonid ära!”, siis NUMU nutimängud annavad mõnusa võimaluse nii õpetajale kui ka õpilasele käituda risti vastupidi. Eriti hästi sobibki mäng teismelistele ja noortele, kelle jaoks nutitelefonis seiklemine on harjumuspärane. Jälgides nende gruppide emotsioone, kes värske nutiseikluse muuseumitunnis juba läbinud, võib julgelt öelda, et osalejad olid meeldivalt üllatunud. Seiklus ei võta ülearu palju aega, nii et selle saab läbida õpilastega ka muuseumitunni järel lisaülesandena.

Praegu pakume laste nutiseiklust „Päikese tagasitoomine” muuseumitunni „Päike naeratab” lisana põhikooli noorematele lastele. Pisut vanematele ja gümnaasiumiklassidele sobib nutiseiklus „Rõõm poliitika kiuste” läbimiseks muuseumitunni „Vaikiv ajastu ja Adamson-Eric” ühe osana. Julgustan klassijuhatajaid mõtlema ka selles suunas, et viia Adamson-Ericu muuseumis nutimängude särtsakat emotsiooni kasutades läbi üks tore ja sisukas klassijuhatajatund või projektipäev.