Jaanuaris õpetajate poolt Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ja valitsuse esindajana haridus- ning teadusminister Kristina Kallase vahel allkirjastatud ning streigi lõpetanud dokument kehtib endiselt, millega valitsus on võtnud omale kohustuse tagada töörahu.

Riigieelarve strateegia läbirääkimised valitsuses on lõppenud ning avalikkusele annavad ministrid üpriski süngetes toonides ülevaateid eesootavatest kärbetest ja koondamistest. Avaldasime minister Kristina Kallasele toetust esitada valitsusele ettepanek õpetajate palkade alamäära tõusuks 2025 aastal 1900 euroni. See oleks küll mööndustega, kuid siiski positiivne signaal õpetajaskonnale nende ameti väärtustamisest ning samm lähemale valitsuserakondade valimiseelsete lubaduste täitmisele. 

EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul ootavad õpetajad riigilt nii lubaduste täitmist kui tulevikku suunatud planeerimist, mis arvestaks üha süveneva kriisiga õpetajaskonna puuduse näol: „Võrreldes eelmise aastaga oli palgatõus 71 eurot, mille suuresti võitlesid õpetajad välja streigiga“ ütles Voltri. „Loomulikult on arusaadav riigi rahaliselt keeruline seis niivõrd turbulentses julgeolekuolukorras. Kuid teatud riigi alustalad, nagu haridus, ei tohi siiski kannatada!“ lisab Voltri.

Streigi järel alustas Haridus- ja Teadusministeerium haridusleppe läbirääkimisi, mille raames soovitakse paika saada näiteks üldhariduskoolide õpetajate karjäärimudel. Kuid streigi lõpetanud ja töörahu tagavas lepingus on selgelt kirjas ka punkt kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamisest.

„Uut streiki tuleks kindlasti vältida. Kui valitsus ei ole siiski suuteline 2025 aastal liikuma õpetajate palkadega lubatud Eesti keskmise palga suunas, kuna riigi rahandus on nii kehvas seisus, oleme ühiskonnaga solidaarsed. Kuid sel juhul vajame garantiid tuleviku osas ehk kollektiivilepingu sõlmimist aastateks 2026–2028, mis tagaks ilmselt ka töörahu,“ rõhutab EHL-i esimees Reemo Voltri.