Nagu kombeks saanud, ootasid muuseumid ka sellel augustil õpetajaid muuseumihariduse infopäevadele nii Tartu Ülikooli muuseumis kui ka Eesti Kunstimuuseumi korraldatud virtuaalsele üritusele. Kahel eriilmelisel, kuid sama eesmärki kandval üritusel tutvustasid muuseumid töötubades pakutavaid haridusprogramme, lahendusi ja materjale, et jätkata koolide ja muuseumide vajalikku ning tõhusat koostööd.

Koolide ja muuseumide partnerlus pole sugugi uus nähtus ja rõõm on kogeda, et iga aastaga muutub üksteise toetamine ja hariduslik ühisloome veelgi tavapärasemaks. Tartu Ülikooli arengupsühholoogia doktor Pirko Tõugu tõi Tartu infopäeval esile olulised aspektid selleks, et muuseumitunnis käsitletu jääks õppijatele kauaks meelde ja tekiksid püsivad seosed. Tõugu märkis ära muuseumide pakutavad eeltegevused, teema- ja ka tegevuskava tutvustamise, ise kogemise ehk käed-külge-õppe ja muidugi õpitu/kogetu kinnistamise ehk refleksiooni.

Eesti Kunstimuuseumi korraldatud virtuaalne muuseumihariduse infopäev „Õppekäik? Muuseumisse!“ tõi esile õppekäikude olulisuse hariduses. Tavalisest erinev õpikeskkond, uus õpetaja tunnijuhi näol ja võimalus kogeda/katsuda/katsetada aitavad õppijatel oma teadmisi kinnistada, uusi seoseid luua ja tõstavad isegi õpimotivatsiooni (Kisida, Bowen, Greene, 2015). See kõik toetab lisaks ainekavale eri üldpädevuste omandamist. Näiteks suhtlus- ja sotsiaalpädevust aitavad arendada lisaks uuele ja põnevale keskkonnale muuseumitundides sagedasti kasutusel olevad rühmategevused. Põhjus, miks tulla õppima muuseumi, seisneb mängulises ja vaheldusrikkas õppimiskogemuses. Õpitakse kultuurilise tähtsusega näidete keskel, mis laiendab õppijate silmaringi, soodustab isiklike seoste loomist ning kultuurikonteksti mõistmist.

Millele pöörata tähelepanu haridusprogrammi valikul?

Kooliõpetajatele on oluline teada, kellele on muuseumitund suunatud; mis on programmi teema, eesmärgid või õpiväljundid, võimalikud lõiminguelemendid ja peamised meetodid ning tegevused tunnis (Uppin, 2020). Et aidata õpetajal leida oma õppekavale sobivaimaid muuseumitunde, on muuseumihariduses olnud juba aastaid hea tava kirjeldada muuseumitunde täpsete kriteeriumide järgi. Eesti Kunstimuuseumi tunnikirjeldused määratlevad sihtgrupi ja eesmärgi, sisaldades sisukirjeldust, märksõnu, õpiväljundeid ning võimalikke eel- ja järeltegevusi. Tunnikirjelduse komponentide valikus on suurt rolli mänginud asjaolu, et suurem osa muuseumide haridustöö kuraatoreid on pedagoogilise hariduse ja/või kogemusega ning mõistavad seeläbi hästi õpetajate vajadusi ja ootusi.

Tunni eesmärk ja sisukirjeldus annavad kõige parema ülevaate tunni ülesehitusest, õppesisust, kasutatavatest õppemeetoditest ning sisaldavad tihti ka õpikeskkondade tutvustust. Mitmesuguste õppemeetodite kasutamine muudab õppimise vaheldusrikkaks ja samal ajal tõhusaks. Muuseumis praktiseeritud meetodeid saavad õpetajad hiljem oma tundideski kasutada.

Haridusprogrammi valikul võib lähtuda aga ka õppijate enda huvidest. Vastutuse ja enesejuhtimise suurendamine õppeprotsessis suurendab kindlasti õppijate motivatsiooni. Samuti on hea tunnikirjeldusest otsida ainete lõimimisvõimalusi. Muuseumisse võib suunduda mitme eri aine õpetajaga.

Õpiväljundid annavad selge pildi, millised oskused ja teadmised õpilasel pärast muuseumitunni lõppu on. Avatud õpikeskkonna suur eelis on keskkonna uudsus, mis osalt innustab õppima, kuid õpiväljundeid planeerides on oluline ka mõõdukus. Kui õpetajal on tunni või õpiväljundite kohta küsimus, siis tasub enne õppekäiku kontakteeruda muuseumiga. On ju ühine eesmärk luua tulevikku vaatavat ning viljakat õpikeskkonda. Ettepanekud ja tagasiside on muuseumihariduses suure kaaluga, võimaldades pakkuda õpetajate ja õppijate vajadustele paremini vastavat õppesisu. Muuseumi haridusprogrammi vastavus õppekavale aitab programmi mugavalt õpetaja igapäevatöösse integreerida (Kroon, 2020).

Eel- ja järeltegevused on viimastel aastatel muuseumi haridustöötajate hulgas järjest suuremat tähelepanu pälvinud ning õpetajat soovitakse materjalidega toetada nii muuseumitunni eel kui ka järel. Abistavate ja täpsete juhiste andmine ning tegevuskava ja ootuste selge sõnastamine toetab õppimise juhtimist nii koolis kui ka muuseumis (Timoštšuk, Uppin, Näkk, 2020). Lisategevused seostavad õppekäiku koolis õpitavaga, muutes õppe tõhusamaks ning terviklikumaks (Kroon, 2020).

Kui muuseumisse tulla ei saa

Ei tohi ära unustada kõiki praktilisi nõuandeid ja hetkeolukorra piiranguid, mis õppekäike muuseumisse mõjutavad. Pikalt kestnud koroonakriis on mõistagi muutnud õppekäikude korraldamise nii koolide kui ka muuseumide jaoks keerulisemaks.

Teisalt arendavad muuseumid uute oludega kohanedes järjest enam kauglahendusi. Näiteks pakub Eesti Kunstimuuseum nii tasulisi juhendatud veebitunde kui täiesti tasuta kasutamiseks mõeldud e-tunde, kus on leitav ka juhend õpetajale. Paljude muuseumide kodulehelt saab abi videoloengute ja -tuuride, töölehtede, loovtööde juhisvideote jm näol. Muuseumi kodulehele koondatud materjalid on kasulikud ka õppijatele, kes ise muuseumi jõuda ei pruugi.

Loodame, et professionaalsed ja asjatundlikud lisamaterjalid pakuvad õpetajatele lisatuge tunnikavade koostamisel. Olgu muuseumitund virtuaalne või toimugu muuseumikeskkonnas kohapeal, õppekäigud aitavad õppijaid motiveerida, aineid lõimida ning toetavad üldpädevuste arengut.

Kasutatud kirjandus

• Kisida, B., Bowen, D. H., Greene, J. P. Measuring Critical Thinking: Results From an Art Museum Field Trip Experiment. (2016). Journal of Research on Educational Effectiveness. Vol 9.
• Kroon, I. (2020). II kooliastme õppekäigu eel- ja järeltegevused muuseumitunni Fantastiline perspektiiv näitel. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool.
• Timoštšuk, I., Uppin, H., Näkk., A.-M. (2019) Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas. Tartu.