Endla suvelavastuses „Säärane mulk” laval ainult „illosad ja kanged meesterahhwad”

Koidula muuseum Pärnus. Foto: Pärnu muuseum
Koidula muuseum Pärnus. Foto: Pärnu muuseum

 

Lydia Koidula „SÄÄRANE MULK ehk Sada vakka tangusoola”. Lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, dramaturg Ott Kilusk, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikajuht Ado Kirsi, liikumisjuht Kardo Ojassalu. Mängivad Ago Anderson, Feliks Kark, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Meelis Rämmeld, Indrek Taalmaa, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ning muusikud ja tantsijad.

Näidendi „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” loomishetk asub eesti rahvusliku teatri sünni eesotsas ja sestap on tegemist tüvitekstiga, olgugi et lihtsa külajandiga.

Tüvitekstid – nii nagu riigi hümn ja lipp või eestlaste endeemilised haigusedki – on meie identiteedi lahutamatu osa. Nende olemasolu tekitab samal ajal nii imetlust kui ka õudu. Imetlust, sest need on meil olemas; ja õudu, sest enamasti pole keegi nende sisuga päris täpselt kursis.

Tüvitekstide tegelased oleksid justkui kivistunud stereotüübid, nagu džinnid pudelis, kes raamaturiiulitel tardumuses oma aega ootavad. Nagu uinuvad koletised lösutavad nad kohustusliku kirjanduse nimekirjas ja näitavad oma hambaid katkenditena kooliõpikutes. Nüüd on kätte jõudnud hetk, mil see tukkuv pentsik seltskond tuleb kaante vahelt Koidula muuseumi õuele valla päästa ja taas kord ära kuulata. Kuna kaua on vaikitud, ei või ka päris kindel olla, kas Maie ikka saab oma mulgi. Kas Peeter oma lolluste lõksu langedes ka midagi õpib? Kas Anne, nii kange, kui ta ongi, saab oma rumalast mehest jagu? Ja lõpuks kõige tähtsam: kas Erastu Enn, see neetud kaabakas ja pöidlapurustaja, ikka saab oma teenitud karistuse või pääseb viimati?

Nii nagu iga jutuvestja esitab varem kuuldud lugu oma mätta otsast ja oma suuvärki appi võttes, ilmuvad selgi korral „Säärase mulgi” tegelased vaataja ette pisut uues kuues ja justkui äratehtult. Ei saa midagi ära võtta, mida Koidula neisse karakteritesse on pannud, küll aga saab nende iseloomu, tundeid ja tegevust värvida üha uute omadustega, mis jutustajale pähe tulevad.

Suu laulab, süda muretseb, mängib lõõts ja tatsub jalg. Ja nii nagu Koidula teatris ikka – laval ainult!

Esietendus 30. juunil Pärnus Koidula muuseumi aias (Jannseni 37). Järgmised etendused 1., 6., 7., 8., 9, 13., 14., 15. juulil ja 23., 24., 25., 26., 29., 30. augustil.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Uks kriitilise mõtlemise maailma avaneb laval

Gümnaasiumiõpilaste jaoks saavad humanitaarained hoopis teise mõõtme, kui tunnis õpitu siduda elava teatrikunstiga. Eesti Draamateater pakub koolidele selleks…

2 minutit

Theatrumi sügishooaeg kutsub kaasa elama

Theatrum alustab sügishooaega eriilmeliste lavastustega, mis kutsuvad kaasa mõtlema, tundma ja kindlasti ka järeldusi tegema.

Märtsis esietendunud „Erivajaliku“ septembrikuised…

2 minutit

Mänguline Mati Undi muuseum kutsub avastama

Juba mõnda aega on Koidula tänaval asunud kirjaniku ja lavastaja Mati Undi muuseum. Sel kevadel avati seal aga…

3 minutit
Õpetajate Leht