Elukestvas õppes osaletakse iga aastaga üha rohkem: statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25–64-aastastest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus.

2011. aastal osales elukestvas õppes 12% 25–64-aastastest elanikest, 2010. aastal 10,9%, 2009. aastal 10,6% ja 2008. aastal 9,8%.

Rõõmustav on madala haridustasemega elanike järjest aktiivsem osalemine elukestvas õppes – kui veel 2010. aastal oli selle sihtrühma osalus 2%, siis nüüd enam kui kaks korda suurem. 2012. aastal kasvas keskmisest kiiremini ka meeste ja mitte-eestlase osalemine õppes.

„Teatavasti ei kaldu täiskasvanud osalema õpingutes, millel nad ei näe tähendust või millest nad ei huvitu. On positiivne, et järjest rohkem inimesi mõistab, et sisukalt elada ja töös edukas olla aitab uute teadmiste ja oskuste omandamine,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Terje Haidak.

Varasemad uuringud on näidanud, et elukestvas õppes osalemine seostub paljude heade näitajatega, sealhulgas tervise ja kodanikuaktiivsuse, aga ka eluga rahuloluga. Mil määral viimastel aastatel kiirelt kasvanud osalus elukestvas õppes peegeldub Eesti inimeste põhioskustes – lugemine, matemaatiline kirjaoskus, probleemilahendusoskus –, see selgub 2013. aasta oktoobris, mil avaldatakse rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemused.